07.10.2018
Pärast seda, kui USA president Donald Trump makse langetas, pöördus majandus tõusule. Tööpuudus USA-s on viimase 49 aasta madalaim ehk 3,7%.
Valimiste lähenedes on maksudest palju juttu, sealhulgas ka EKRE ideest, mille kohaselt tuleks riigi maksutulude suurendamiseks makse vähendada. Võib tekkida küsimus, kuidas toovad madalamad maksud riigikassasse rohkem raha. Siin aitab meid majandusteadusesest tuntud Lafferi kõver. Lafferi kõver aitab visualiseerida sõltuvust maksumäära ja maksust laekuva tulu vahel.
Graafik ise on nime saanud USA ökonomisti Arthur Lafferi järgi, kes olevat selle graafiku joonistanud ühel restoranis toimunud nõupidamisel oma jutu illustreerimiseks salvräti peale. Kujult meenutab kõver tagurpidi pööratud kaussi, mis algul tõuseb, saavutab mingis punktis maksimumi ja seejärel hakkab uuesti langema. Laffer ei olnud muidugi selle seaduspära esmaavastaja. Juba paar tuhat aastat tagasi oli märgatud, et maksude üle vindi keeramine vähendas maksustaja tulusid.
Lafferi kõver illustreerib olukorda, kus maksumäära järk-järgulisel tõstmisel toimub esialgu maksutulu kasv. Maks ei ole maksumaksjale koormav ning seda makstakse kenasti. Kui maksumäär jõuab kriitilise tasemeni, siis maksu laekumise kasv peatub. Maksumäära edasisel tõstmisel hakkab maksutulu suurenemise asemel vähenema. Maksumaksjad kas loobuvad maksustatavast tegevusest, leiavad alternatiive või hoiduvad muul viisil liiga koormavaks muutunud maksu tasumisest. Lafferi graafik on muidugi väga skemaatiline ja sellel on palju variante, aga üldpõhimõte on selge.
Eestis on varemgi tulnud Lafferi teooria praktilise poolega kokku puutuda. Näiteks ametiautode isiklikuks tarbeks kasutamise maks tegi 2008. aastal läbi klassikalise kukkumise. Pärast maksumäära korduvaid tõstmisi ületas maks ettevõtjate jaoks taluvuse piiri ja selle laekumine langes drastiliselt. Sama protsess toimub praegu aktsiisimaksudega. Reformierakonna alustatud ja Keskerakonna jätkatud kütuse- ning alkoholiaktsiisi hüppelise tõstmise järel hakkasid maksulaekumised 2017. aastal järsult vähenema ja Eesti riik jääb ilma sajast miljonist eurost maksurahast aastas, kuna eestlased käivad kütust ja alkoholi ostmas Läti piiril.
Lafferi graafik õpetab meile seda, et maksumäärade tõstmist ei saa planeerida lihtsa Exceli tehtega, kus maksumäär vahetatakse suurema vastu ja kus maksusumma suureneb võrdväärselt. Maksumaksjad lähtuvad siiski isiklikest huvidest ja alati leidub võimalusi, kuidas liiga kõrgeid makse mitte maksta.
Kord juba langusse aetud maksulaekumise taastamisega on tükk tegemist. Eriti kui arvestada, et võimuerakonnad väldivad oma eksimuste tunnistamist ning halbade otsuste tagasipööramist. Lihtsa vigade paranduse ehk maksumäära tagasi tõmbamise asemel leiutatakse järjest keerukamaid kontrolli- ja sunnimehhanisme, et rahvalt midagigi välja pigistada. Oleme näinud ametiautode jälitamist ja maksuameti haaranguid Läti piiri ääres. Kõik sellised võtted suurendavad maksuameti kulusid, tulude pool on aga kaheldav.
Seda arvestades on EKRE plaan liiga kõrgele kruvitud aktsiisimäärade mõistlikule tasemele tagasitoomisest igati praktiline ja riigimehelik.
LOE LISAKS
EKRE uus majandusprogramm paneb majanduse, palgad ja pensionid kasvama