Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kas sõnnik on ka kalimaks läinud ehk Miks kallineb bussikütus, kui kasutatakse rohegaasi?

-
09.02.2022
Liinibuss
© Uued Uudised

Nii kütusehindade kui ka töötasude tõus on suurendanud linnade eelarves planeeritud kulutusi linnatranspordile. Kui Tallinn plaanib leida puudujääva raha lisaeelarvest, siis Tartu ja Pärnu kaaluvad ka piletihinna tõstmist, teatavad uudistekanalid.

“Me võime selle aasta prognoosi põhjal täna nii öelda, et kui eelmisel aastal meil oli ühistranspordi kulu aastas kokku ligi kaheksa miljonit eurot, siis selleks aastaks me prognoosime umbes kümme miljonit eurot ehk üsna arvestatav muutus,” rääkis Tartu abilinnapea Raimond Tamm “Aktuaalsele kaamerale”.

Tamm selgitas, et linn kaalub tõsiselt seda, et tõsta ühistranspordi piletihindu, mis on olnud 15 aastat muutumatud.

Mõne aasta eest läksid nii Tartu kui ka Pärnu linnaliinibussid üle rohegaasile ehk biometaanile. Maagaasi või biogaasiga sõidavad bussid ka mujal. Huvitav on aga seejuures asjaolu, et biometaani toodetakse Eestis sõnnikust. Siit tekib küsimus, kas sõnnik on ka kallimaks läinud.

Biometaani (CBM) toodetakse Eestis sajaprotsendiliselt jäätmetest, kuid mis sarnaneb kütuse omaduste poolest täielikult tavalisele maagaasile.

Biogaasijaamades sisendina kasutatavat toorainet saab jagada suures laastus kaheks: põllumajanduslikuks ja tööstuslikuks. Põllumaadel kasvatav biomass ehk hein, teraviljad ja õlikultuurid ning põllumajandustootmises tekkiv biomass ehk orgaaniliselt lagunevad jäägid, jäätmed ja sõnnik. Lisaks on biogaasi võimalik saada tööstuslike protsesside biolagunevatest jäätmetest ja olme valdkonnast, nagu näiteks reoveemuda, majapidamise biojäätmed, kuid seda saab ka nn iseenesliku anaeroobse käärimise protsessi käigus prügilatest – prügilagaas.

Biometaan ehk rohegaasil on bensiini ja diislikütuse ees hulk eeliseid – eeskätt on see puhtam ja säästlikum.