Kõrbehaisu on tunda: riigikontroll teatas, et Rail Balticu tähtaegne valmimine pole realistlik

Majandus,
- Updated
Eesti peaks rohkem siseriikliku rongiliiklusega tegelema, Rail Baltic on pigem võõraste huvi.

Riigikontrolli audit näitas, et Rail Balticu raudteeprojekti puhul on tekkinud tegevuste elluviimisel hilinemisi ja osade tegevuste maksumuse prognoosid on suurenenud, mistõttu pole projekti tähtaegne valmimine ilmselt realistlik.

Riigikontrolli analüüs näitas, et Eesti riigi vastutusel olevad tegevused on keskmiselt rohkem kui kaks aastat rahastuslepetes kokku lepitud lõpptähtaegasid ületanud või ületamas, teatas riigikontroll.

Näiteks hilineb Eesti tegevustest Pärnu ja Ülemiste reisiterminali ehitus prognoosi kohaselt viis aastat. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) väitel valmivad need siiski hiljemalt 2026. aastaks.

Kogu Rail Balticu projekti tegevused kolme riigi peale kokku on keskmiselt poolteist aastat rahastuslepetes kokku lepitud ajakavast maas. Eesti on soovinud Rail Balticu projektiga võimalikult kiiresti edasi liikuda ja on seetõttu teiste Balti riikidega võrreldes võtnud rahastuslepete kohaselt korraga ette rohkem tegevusi – rahastuslepetes kokku lepitud 71 tegevusest on Eesti vastutuses 27.

Kui liikmesriik ei suuda aga kaasrahastust õigel ajal ära kasutada, on Euroopa Komisjonil õigus raha tagasi küsida. Samas on poolte kokkuleppel võimalik rahastusleppeid muuta, sealhulgas pikendada tegevuste elluviimise tähtaegasid ning jaotada tegevusi osadeks. Rahastuslepete elluviimise pikendamist on ministeeriumid ja RB Rail ka juba taotlenud.

Rail Balticu projekti Eesti riigi vastutusel olevate tegevuste maksumuse prognoos on kasvanud 31,7 miljonit eurot ehk 13,9 protsenti võrreldes Euroopa Liiduga (EL) sõlmitud kolmes rahastusleppes kokku lepitud eelarvega. Näiteks läheb prognoosi kohaselt raudtee teiste taristutega ristumiste esimene ehitusetapp 20,5 miljonit eurot rahastusleppes kokku lepitust kallimaks, samuti prognoositakse Pärnu ja Ülemiste terminali ehitamise kallinemist.

Euroopa Komisjon rahastab projekti tegevusi aga rahastuslepetes kokku lepitud eelarve ulatuses ning kõik ülekulud tuleb katta liikmesriikidel ise. Kallinemine on olnud põhjustatud muu hulgas maksumuse prognooside täpsustumisest. Samas märkis riigikontroll, et suurte projektide puhul on maksumuse suurenemine ning ajakava pikenemine pigem tavapärane.

Rail Balticu raudtee rajamise rahastamine kuni selle valmimiseni on riigikontrolli hinnangul läbi mõtlemata. Projekti elluviimise rahastamine EL-i Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF-rahastu) kaudu toimub tegevuste kaupa taotluste alusel erinevatel EL-i eelarveperioodidel, mistõttu ei ole kindlust, millises mahus ja millise toetusmääraga on võimalik saada EL-i kaasfinantseering raudtee lõpuni ehitamiseks.

Perioodil 2010–2023 on projekti Eesti osa arendamiseks kulutatud ja kavas kulutada kokku 433,9 miljonit eurot, mis moodustab projekti Eesti osa eeldatavast maksumusest 32,1 protsenti. See omakorda tähendab, et vähemalt 67,9 protsendi osas täpsem rahastamisprognoos, sealhulgas omafinantseeringu võimalikud rahastusallikad, praegu puuduvad.

Riigikontroll soovitas ka oma 2017. aastal koostatud ülevaates, et riik peaks välja töötama plaani Rail Balticu projekti rahastamiseks ning stsenaariumid juhuks, kui Euroopa Liidu kaasrahastuse määr osutub planeeritust väiksemaks või projekt kallineb. Seda pole seni tehtud.

Projekti Eesti osa järelevalve korralduses ning riskide ja muudatuste juhtimisel esineb riigikontrolli hinnangul probleeme. Kuigi enamikku Eesti vastutuses olevaid Rail Balticu projektiga seonduvaid tegevusi viib ellu Rail Baltic Estonia OÜ, vastutab siiski nende tegevuste õigeaegse ja eelarvekohase elluviimise eest MKM.

Samas pole MKM paika pannud, kuidas tehakse järelevalvet Rail Baltic Estonia tegevuse üle ning kuidas juhitakse projektis ettetulevaid olulisi muudatusi, näiteks märkimisväärset ajakava pikenemist või kulude suurenemist. Auditi ajal taastati küll projekti juhtrühm, mille peamine eesmärk on tagada regulaarne infovahetus projektiga seotud poolte vahel ning kokkulepete saavutamine juhtkondade tasemel, kuid selle töö tulemusi polnud riigikontrollil veel võimalik hinnata.

Rahandusminister Martin Helme on BNS-i andmetel öelnud, et juhul kui EL-i toetus Rail Balticu projekti elluviimiseks peaks osutuma eeldatust väiksemaks, tuleb põhjalikult kontrollida kogu projekti sotsiaal-majanduslikku tasuvust, sisulist põhjendatust ja trassi valikuid.

Rahandusministeeriumi seisukoht on, et projekti osapoolte vahel tuleb rääkida läbi ja leppida kokku elluviimise uus, muudetud ajakava või projekti peatamine, sest Balti riigid ei saa oma eelarvest suure tõenäosusega rahastada projekti elluviimist selle tasuvusanalüüsis välja toodust oluliselt erineva osaluse määra ja mahu korral. Rahandusministri hinnangul tuleb pidada alusetuks MKM-i hinnangut, et raudtee ehitatakse valmis ka ilma EL-i toetuseta.

Rail Baltic Estonial soovitas riigikontroll arendada riskide õigeaegseks avastamiseks ja maandamiseks edasi riskijuhtimissüsteemi selliselt, et see aitaks leevendada projekti tegevuste kallinemist ja tegevuste venimist. Samuti soovitas riigikontroll dokumenteerida tegevuste läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamiseks hangete korraldamise ning lepingute haldamise arutlused ja otsused, riskitöögrupi kohtumised, hankekomisjoni liikmete valik ning hankeplaani muutmise põhjused.

Tegu on riigikontrolli auditiga, mis käsitleb Rail Balticu raudteeprojekti rahastamist ja elluviimist Eestis aastatel 2014–2019. Kõiki kolme Balti riiki hõlmav Eesti, Läti ja Leedu riigikontrolli ühisaudit Rail Balticu projekti edenemise kohta avaldatakse praeguste kavade kohaselt 2020. aasta jaanuaris.

2018. aastal alustasid Eesti, Läti ja Leedu kõrgeimad auditiasutused Rail Balticu projekti ühisauditiga, mille eesmärk oli analüüsida, kuidas projekti rahastamine, hangete läbiviimine ja lepingute haldamine on korraldatud. Paralleelselt analüüsis riigikontroll projekti elluviimist Eestis ja koostas selle kohta eraldi aruande. (BNS)

Kommentaarid

2 commentsOn Kõrbehaisu on tunda: riigikontroll teatas, et Rail Balticu tähtaegne valmimine pole realistlik

  • Avatar

    Lõpetage ära see rb torpedeerimine, see on ju putinistide strateegiline huvi, et eesti ei areneks ja läänega ühendatud poleks – sest nii rail baltic kui ka need ppp maanteede ehitusprojektid, nagu ntx ka saaremaa sild ja helsingi tunnel – need kõik infrastruktuuri projektid on eesti arenguks hädavajalikud 😀

  • Avatar

    Selleks ei pea olema ei riigikontroll ega isegi tädi Maali, et Rail Balticu ehituse mõttetusest, hilinemisest ja kallimaks muutumisest aru saada. See on ju esireff Kallase vaimusünnitis. Siimuke, kes kunagi rääkis isemajandavast Eestist, ei suuda nüüd lille ka liigutada, et rahva võim ja Euroopa rahad seda ei toestaks. Laske teha see Rail Baltic, aga siis täielikult erakapitalil, saate kohe teada, kas asi tasub ennast ära või mitte. Aga rahva raha ja orjastamise kauda võib ju ka Siberi jõed teistpidi voolama panna.

Kommentaarid on keelatud

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused