LHV majandusanalüütik: energiahinnad kütavad inflatsiooni

Novembris kasvas keskmise tarbijakorvi hind Eestis 8,8%. Nõnda kiiret hinnakasvu sai viimati tunda 2008. aastal, mil aasta keskmine inflatsioon kerkis üle 10%. Tänavu jääb aasta keskmine hinnakasv küll 4% juurde, kuid kuude lõikes võib ka järgnevatel kuudel inflatsioon kahekohaliseks kerkida.

Kui oktoobris oli näha mõningaid märke inflatsiooni pidurdumisest, siis novembris lükati kõik need märgid kolinal ümber. Elektri hind jätkas uute rekordite püstitamist ning Euroopa LNG-gaasi sisseostu benchmark hinnad kerkisid peale väikest rahunemist taas ülespoole. Nii oli novembris kodudesse jõudnud elekter ligikaudu 50% ja torugaas lausa 150% kallim kui aasta tagasi. Kuises võrdluses kallines gaasi hind koguni 62%. Paraku pole energiahindade tõus tarbijate jaoks sellega veel lõppenud, sest paljudes kodudes jõustuvad kallimad gaasihinnad alles detsembrist ning aina külmemad ilmad tähendavad lisaks hinnatõusule ka järjest suuremat kütmisvajadust.

Mootorikütuste kallinemine andis samuti novembri inflatsiooni märkimisväärse panuse, sest bensiin kallines ligikaudu 30% ning diisel 40%. Kütuste hinnatõus näib ettevaates siiski pisut taltuvat, sest möödunud aasta lõpust ja käesoleva algusest vaatab vastu järjest tugevam võrdlusbaas ning ühtlasi on ka toornafta hind maailmaturul veidi odavnenud. Novembri viimastel päevadel jõudsid sellele reageerida juba ka mõned Eesti tanklaketid, kes kütuse hinda pisut langetasid.

Järjest tugevamalt hakkab hinnatõus ennast näitama ka teistes kaubarühmades. Toidukaupade hind kallines novembris üle 5%, samuti ka vaba aja veetmise ja väljas söömisega seotud kulud. Energiakulud moodustavad tootmisettevõtete jaoks küll vaid paar protsenti kogu tootmiskuludest, kuid nende mitmekordse hinnatõusu juures ei jäta tootjad ja kaupmehed seda kindlasti vaid enda kanda. Lisaks avaldab kõikides tegevusvaldkondades hinnasurvet ka kiire palgakasv, mistõttu on oodata laiapõhjalise hinnakasvu jätkumist veel mõnda aega.

Kristo Aab, LHV majandusanalüütik