Maaelu pudeneb käest: Võrtsjärvest võib angerjajärve asemel taas kiisajärv saada

Majandus,
©Scanpix
Maine rannikul püütud angerjamaimud. Pilt on illustratiivne.

Eestis võib globaliseerimistuhinas juhtuda veel üks maaelu suretav sündmus – aastakümneid on Võrtsjärve kalurite jõukuse aluseks olnud angerjate asustamine ja hilisem püük, mida nüüd ähvardab lõpetamine.

Angerjamaimude asustamine Võrtsjärve järgmistel aastatel väheneb ning tulevikus võib seal kutseline kalapüük sootuks lõppeda, sest rahvusvaheline mereuurimise nõukogu on soovitanud angerjapüügi katkestada terves Euroopas, kirjutab Viljandimaa leht Sakala.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Eestis alustati angerjate kunstlikku asustamist 1950. aastatel, pärast hüdroelektrijaama tammi ehitamist Narva jõele. Viimasel aastakümnel on seda tehtud olulisel määral ja põhiliselt Võrtsjärve ning vahepeal nadiks muutunud angerjasaak on olnud taas järjest parem.

Eelmisel nädalal oli Võrtsjärve ääres Valma külamajas kalanduse teabeskuse, maaülikooli, maaeluministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi esindajate kohtumine kaluritega, kes said teada, et nende töö on lähiaastatel suures ohus.

Kohtumisel selgus, et riik klaasangerjate või ettekasvatatud angerjamaimude asustamiseks Võrtsjärve tänavu ega järgmistel aastatel lisaraha enam ei anna, aga jätkab seda tegevust nii nagu mullu ja tänavu keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu rahaga, mis on kogutud võrgutasudega siseveekogude kaluritelt. 76 000 eurost 85 protsendi ringis läheb Võrtsjärve angerjamaimudega asustamisele.

Rahastuse vähenemise põhjuseks toodi asjaolu, et järve klaasangerjatega asustamine täidab kalurite püügisoove, aga ei ole Euroopa angerja säilivuse seisukohalt jätkusuutlik. 2020. aastal saadi klaasangerjaga asustamiseks Võrtsjärve lisaks KIK-i rahale üle 76 400 euro Euroopa merendus- ja kalandusfondist, 2019. aastal toetas KIK Võrtsjärve angerjamaimudega asustamist 90 700 euroga, 2018. aastal 87 800 euroga ja 2017. aastal 120 600 euroga.

Paar aastat tagasi tuli Euroopa komisjon välja angerjapüügi keeluga, kuid see siiski läbi ei läinud ning piirduti kolmekuulise püügikeeluga rände ajal merel. Teema võetakse lähiajal uuesti üles ning vaadatakse majanduskavad üle, räägiti koosolekul.

Angerjapüük, mis eeldab eelkasvatatud angerjate kohaletoomist, on olnud pikki aastaid kümnete kalurite jõukuse allikas. Valma kaluriküla Viljandimaal on lausa kalapüügi alusel välja arenenud, kuigi nüüd on seal ka tugev puhkemajandus. Angerjapüügi lõppedes tuleb enamikul kaluritest ilmselt tegevus lõpetada ja see tähendab järve ümbruse ääremaastumist. Sest keegi kuskil kaugel tegi keeluotsuse.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused