Martin Helme: peame tegutsema selle nimel, et jätkuks vaesemate inimeste kiirem palgatõus

Majandus,
- Updated

Statistika kohaselt on viimastel aastatel hakanud kiiremini kasvama vaesemate inimeste sissetulek, kuid poliitikud peavad tagama, et see kiirem kasv jätkuks ja ühiskondlik ebavõrdsus väheneks, ütles rahandusminister Martin Helme Vikerraadio saates „Reporteritund“.

Helme juhib tähelepanu, et Eesti majandusel on viimased kaks-kolm aastat hästi läinud ja kolme-nelja-protsendilise majanduskasvuga võib rahule jääda.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Saatejuhi küsimusele, kuidas kommenteerib Helme Jüri Ratase vabariigi aastapäevakõnes maha öeldud üleskutset „tõmmata koomale kõige, mis puudutab ainelist ilma“ ja mõõta iga kulu puhul kulu lisaks majandusele ka selle looduse ja sotsiaalset mõju, vastas Helme, et selle printsiibiga on raske mitte nõustuda.

„Igal meie tegevusel on nii majanduslik, sotsiaalpoliitiline, aga ka moraalne mõju. Aga ma ei kujuta ette, et ükski poliitik või praegune valitsus astub rahva ette jutuga, et loobume ambitsioonist elada paremini. Sellega ma põhimõtteliselt nõus ei ole. Ma ei ole nõus väitega, et parem elu pole võimalik muidu kui looduskeskkonna arvelt. Tegelikult on vastupidi. Kapitalism on meile toonud paremad, säästlikumad tehnoloogiad. Mitte üheski teises süsteemis kui turumajandussüsteemis ei ole tegeletud tootmise muutmisega loodussõbralikumaks.“

Saatejuht palus Helme kommentaari ka riigikontrolör Janar Holmi hiljutistele sõnadele, et „meil on 17 korda rohkem raha kui 25 aastat tagasi, aga miks on meil jätkuvalt tunne, et raha ei ole?“.

„Eks meil ole võrredes 17 aasta taguse ajaga ootused kõrgemad, silmapiir läheb kogu aeg eest ära,“ kommenteeris Helme. „Täna on meil umbes sama elatustase nagu Soomes sajandivahetusel. Kui oleksime endalt 2000. aastal küsinud, et Soome elatustase meid rahuldaks, siis arvan, et vastus oleks olnud jah. Aga kas elatustase, mis oli Soomes 20 aasta tagasi, meid 2020. aastal rahuldab? Vastus on ei. Meie nõudlikkus kasvab.“

Helme sõnul on Eestis probleem, et ühiskondlik rikkus on küll kasvanud, aga pole ühtlaselt jaotunud. Samas näitab viimase kolme aasta statistika õnneks vastupidist trendi.

„Kõige kiiremini on kasvanud kõige madalama sissetulekuga inimeste sissetulekud, kõige kiiremini on Eestis vähenenud kõige vaesem ühiskondlik kiht. Kõik on saanud rikkamaks, aga vaesemad natuke kiiremini. Muidugi, ma saan aru, et kui tuled väga madalalt baasilt ja ehkki sul on suurem palgakasv, siis ei pruugi sa olla rahul sellega, kuhu sa tänaseks välja jõudnud oled. Aga peab olema perspektiiv, et ka edaspidi jätkub madalama sissetulekutega inimeste sissetuleku kiire kasv ja vaeste inimeste hulk kahaneb kõige kiiremini. See peab olema meie eesmärk,“ kõneles Helme.

„Kui aga mõtleme, kuhu kaob riigi raha, siis meil on 30 aasta jooksul tekkinud umbes tuhat avalikku teenust, millest väga suur osa on kas tasuta või subsideeritud. Küsime, kas need teenused jõuavad inimesteni, kel neid kõige rohkem vaja on või kas see on rahanduslikult mõistlik? Piltlikult öeldes, äkki on meil mõnes maakohas mõistlikum inimesi taksoga ühest kohast teise toimetada, selle asemel et suurt bussi käigus hoida. Just selliste küsimustega me rahandusministeeriumis tegeleme, me nimetame seda eelarve revisjoniks. On palju asju, mis on tasuta kõigile ühtemoodi, sõltumata sellest, kas oled rikas, vaene või väga rikas. Ma arvan, et rikastele ja väga rikastele inimestele tasuta asju ei peaks pakkuma,” selgitas Helme. “Kui me selle arvelt hoiame suure raha kokku, et vähem jõukate inimestele rohkem pakkuda, siis mina olen valmis selliste ettepanekutega ka avalikkuse ette astuma.”

UU

 

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused