Minister Kert Kingo: miljonieurone suurinvestoritoetus aitab ekspordivõimekust tõsta

Väliskaubandus- ja IT-ministri Kert Kingo sõnul peaksid EAS.-i rahastatavad projektid olema läbispaistvad ja usaldusväärsed.Kert Kingo.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo sõnul aitab kuni ühe miljoni euro suurune suurinvestori toetus kasvatada ettevõtjal ekspordivõimekust ning luua keskmisest kõrgema palgaga töökohti, aastas on toetuseks ette nähtud 2,5 miljonit eurot.

Minister allkirjastas teisipäeval määruse, millega toetatakse suurinvestorite raha paigutamist töötleva tööstuse sektoritesse, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

“Käesoleva toetusega soovime julgustada suurinvestoreid, et nad teeksid investeeringuid uutesse tootmisüksustesse ja kõrge lisandväärtusega toodete arendamisse,” ütles Kingo pressiteates.

Ühe miljoni euro suurune toetus on mõeldud investoritele, kelle käive on vähemalt 50 miljonit ja kes teeb vähemalt 10 miljoni eurose investeeringu. Toetust saab kasutada nii materiaalse kui ka mittemateriaalse põhivara soetamiseks ja uue ehitise rajamiseks.

Aastas on riigieelarves toetuseks ette nähtud 2,5 miljonit eurot, mistõttu toetatakse väheseid, kuid see-eest kõige suuremat mõju kaasa toovaid investeeringuid. Ühtlasi hinnatakse toetuse raames kõrgemalt ettevõtjaid, kes aitavad kaasa investeeringutele väljapool Tallinna ja Harjumaa piirkonda.

Toetust saab taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS). Varem on suurinvestori toetust saanud Metsä Wood, Marketex vision (BLRT grupp), Estonian Plywood AS ja Westaqua-Invest.

Suurinvestori toetusmeede on osa valitsuse saja päeva plaanist. (BNS)

Kommentaarid

3 kommentaari loole “Minister Kert Kingo: miljonieurone suurinvestoritoetus aitab ekspordivõimekust tõsta

  1. Avatar
    Rein Ets kirjutas:

    Investeeringute toetusi tuleks käsitleda riigipoolse kapitaliosaku investeeringuna Eesti ettevõtluse eelisarendamisel.
    Väliskapitali investeeringute suurkorporatsioonide „all-ettevõtlusega“ loodav lisaväärtus ja „ülikasum“ liigub maksuvabalt Eestist välja. Samas muutub sotsiaalse- ja ökoloogilise dumpinguga konkurentsivõimetuks kohalik rahvuslik ja riiklik ettevõtlus, mida oluliselt mõjutavad Pariisi kliimaleppe ning paljude teiste vastuoluliste rahvusvaheliste lepete ja konventsioonidega kaasnevad Eesti jätkusuutlikult kestvat arengut pärssivad kohustused ja piirangud.
    Alates 2020. a on otstarbekas kehtestada ettevõtete kasumile tulumaks. Välismaises omandis korporatsioonide tulumaksu saab kehtestada maksustades kapitali-omandi, kehtestades sellega (kaudselt) väliskapitali omandis ettevõtlusele tulumaksu. Otseselt „all-ettevõtluse tulu“ maksustamist on lihtne raamatupidamise nippidega vältida.

Kommenteerimine on suletud