Oktoober 2018: hinnad kasvavad kiiresti, inimeste ostujõud väheneb ja inflatsioon sööb säästud

Illustreeriv foto: mündid

Majanduse kasvufaas käivitab reeglina nii palga kui hinnaralli. Seetõttu vallanduv inflatsioon sööb aga ära inimeste säästud ning kahandab nii reaalpalka kui ka ostujõudu. Kõige valusamalt lööb hinnatõus mõistagi vaesemaid ühiskonnaliikmeid.

Oktoobris kerkis tarbijahinnaindeks septembriga võrreldes 0,5 protsenti ja eelmise aasta oktoobriga võrreldes 4,4 protsenti; viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga 4,4 protsenti või enam 2012. aasta märtsis, mil muutus oli samuti 4,4 protsenti.

Kaubad olid 2017. aasta oktoobriga võrreldes 3,7 protsenti ja teenused 5,7 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusnud 9,1 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 3,1 protsenti, teatas statistikaamet.

2017. aasta oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transport, mis andis kogutõusust ligi kolmandiku. Kolmveerandi sellest andsid 20,1 protsenti kallinenud bensiin ning 20,4 protsenti kallinenud diislikütus. Elekter, soojusenergia ja küte andsid indeksi kogutõusust ligi viiendiku.

Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on kodudesse jõudnud elekter kallinenud 11,7 protsenti, tahkekütused 24,5 protsenti, soojusenergia 3,4 protsenti ja gaas 8,9 protsenti. Toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust seitsmendiku. Toidukaupadest on mulluse oktoobriga võrreldes enim kallinenud 26 protsenti külmutatud puuvili ja marjad, 21 protsenti värske köögivili, 19 protsenti munad ning 21 protsenti on odavnenud suhkur.

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga 4,4 protsenti või enam 2012. aasta märtsis, mil muutus oli samuti 4,4 protsenti.

Septembriga võrreldes oli oktoobris tarbijahinnaindeksi peamine mõjutaja transport. Diislikütus kallines kuuga 7,6 protsenti ja bensiin 4,1 protsenti. Oktoobriks ostetud lennukipiletid olid 21 protsenti kallimad kui septembriks ostetud piletid. Suuremat mõju kuumuutusele avaldasid veel puuvilja 10-protsendiline ja kodudesse jõudnud elektri 2,8-protsendiline odavnemine, samuti köögivilja kallinemine 5,2 protsenti.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) majandusprogramm ongi seetõttu võtnud esmajärjekorras käsile strateegiliste kaupade (kütused, elekter, energia) liiga kõrgete aktsiiside alandamise, sest viimased kergitavad omakorda transpordi ning seejärel juba ka teiste tootegruppide ja teenuste hindu. Kui hinnad ei stabiliseeru, siis inimeste ostujõud ei kasva ning sellisel juhul pole mingit abi ka palgatõusust või lastetoetustest. Lõppkokkuvõttes ei kasva ka heaolu, vaid tammutakse sama koha peal ringi.

Allikas: BNS

Kommentaarid