Peipsi kalurid tahavad, et “olümpiapüük” asendataks individuaalkvootidega

Eestis rakendatakse Peipsi-, Pihkva- ja Lämmijärvel juba mitukümmend aastat nn. “olümpiapüüki” ehk teisisõnu „kes ees, see mees“. See on põhjustanud umbes 85-le protsendile kalandusettevõtjatest tõsiseid probleeme.

85 % püügivõimaluse omanikest on korduvalt pöördunud nii erinevate komisjonide kui ka Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi poole ettepanekuga muuta kalapüügiseadust ja kehtestada püügiõiguse omanikele individuaalkvoot püügivahendite kohta, sarnaselt Läänemerel kehtestatud püügivõimalustega.

Ettepaneku kalandusseaduse muutmiseks on esitanud 8 kalapüügiga seotud organisatsiooni: Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit, Peipsi Ühendus, Peipsi Kalandusühistu, Peipsi Kalapüügi tootjaorganisatsioon, TR Tamme Auto OÜ, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu. Nende organisatsioonide taga on inimesed, kelle igapäevane toimetulek sõltub riigipoolsest mõistlikust seadusloomest. Seda ettepanekut on toetanud ka neli Peipsiääre valda.

„Mäng“ kalapüügiseaduse muutmiseks on kestnud juba 10 – 11 aastat. Huvitav on tõik, et mitte kedagi otsustajatest ei ole huvitanud küsimus: kellele on „olümpiapüük“ kasulik ja kes sellest kaotab.

Uuring „Olümpiapüük ja selle mõju majanduskeskkonnale ning maksukäitumisele“, mille on koostanud Paul Tammert, Aule Kindsigo ja Vahur Kivistik, toob dokumendi lõppjäreldustes välja mõned põhjused, miks nn „olümpiapüük“ on kahjulik majandusele ja Peipsi kalandusettevõtjatele.

Olümpiapüügi hooaja avanedes antakse stardipauk kalurite võistlusele püüda lühikese ajaga välja võimalikult palju kala. Selline käitumismall sunnib kalureid riskima oma tehnikaga, isegi eluga, sest järvele minnakse iga ilmaga, ka ohtlikes ilmastikutingimustes. ÜRO on tauninud olümpiapüüki eelkõige just ohutuse seisukohalt.

Kala tarnitakse lühikese aja jooksul suures koguses, kuna toimub kala ülepakkumine, kala ostetakse kokku ja külmutatakse – turuosalised kaotavad suure osa oma potentsiaalsest sissetulekust, kuna külmutatud kala on odavam kui värske kala.

Kui teha arvestus makstud tööjõu maksude alusel, siis järeldub, et Peipsi piirkonna kalurid saavad kuus umbes 700 eurot ja seegi on brutotasu – sisuliselt miinimumpalk.

Praegune müügiõiguse jagamise mudel on kasulik vene kaluritele ja/või nende vahendajatele, kes saavad tarnida värsket kala Eesti turule aastaringselt ja konkurentsivabalt (jätame kõrvale hetkel valitseva olukorra).

Olümpiapüük kahjustab Eesti ettevõtjate ekspordivõimekust, kuna külmutatud kala hind on välismaal odav (5-7 korda madalam kui värskel kalal) ja tarnimisvõimalused piiratud. „Kirjeldatud probleemi, kus olümpiasüsteem hävitab Peipsi kalandussektori värske kala ekspordivõimekuse Lääne-Euroopa turgudele, võib pidada majanduslikult kõige kahjulikumaks olümpiapüügi mõjuriks.“ tuuakse välja uuringus.

Eesti poodides on Peipsi järvest pärit värske kala valik oluliselt väiksem, kui see oleks tavakvootide puhul. Kahjustatud saavad ka tarbijad.

Kehtiv püügikorraldus ei mõju soodsalt ka riigieelarvele, sest kaluritel on tööd vaid mõneks kuuks aastas. Enamik Peipsil kalapüügiga tegelevatest ettevõtetest ei suuda kalureid määramata ajaks sõlmitud töölepinguga tööle võtta. Riigil jääb saamata töötasult makstav maksutulu. Pärsitud on kalandusvaldkonnaga tegelevate ettevõtjate pereliikmete, samuti äriühingute toimetulek.

42 ettevõtet, kellele on väljastatud püügilubasid ei ole mitme aasta jooksul deklareerinud tööhõivet, ega ka maksnud tööjõult maksusid. Vaid umbes 10 % Peipsi kalapüügisektoris tegutsevatest äriühingutest on võimelised maksma enam-vähem normaalset töötasu ja vastutustundlikult riigile makse seaduses sätestatud nõudeid järgides.

Peipsi järve idapoolsel kaldal kehtib individuaalkvoot, see seab meie kalurid ebavõrdsesse olukorda. Võib väita, et olümpiapüük on kasulik vahendajatele ja naaberriigi majandusele, jättes kohalikud kalurid ja ettevõtjad ebasoodsasse konkurentsi olukorda.

Uuringu koostajad näevad, uuringu tulemustele tuginedes, lahendusena ettepanekut: määrata kalapüügiload püügivahendite kaupa ja individuaalkvootidena.

Ka ei ole võimalik põhjendada olümpiapüügi kasulikkust keskkonna kaitsmisega. Vastupidi – koormus järvele on suur, just ebamõistlikult lühikese püügiperioodi tõttu.

Selle Riigikogu koosseisu ajal on kalurid teinud samuti mitmeid pöördumisi ja ettepanekuid muuta seadusandlust nii, et neil oleks võimalus oma tööga tulla toime   kodukohas ja traditsioonilise tegevusalaga.

Kalapüügiseaduse muutmise eelnõu oli esimesel lugemisel 11.02.2020 – on möödunud rohkem kui kaks aastat. Kalurid on teinud sellest ajast saadik üheksa erinevat pöördumist ja nüüd siis lõpuks on lootust, et Riigikogu hakkab seda seaduseelnõu menetlema.

Et uus süsteem saaks rakenduda 2023. aasta jaanuarist, on oluline, et seadus hakkaks kehtima hiljemalt käesoleva aasta oktoobri esimeses pooles.

UU