Rahandusminister: Porto Franco on hambus sellepärast, et ta on kahjuks esialgu ainus selles mastaabis projekt, mis on raha saanud

Majandus,
©Uued Uudised
Kredexist peaks rahandusministri hinnangul raha saama kõik sobilikud äriprojektid. Pilt on illustratiivne.

Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil päris üks ajakirjanik seoses Porto Francoga rahandusminister Martin Helmelt aru selle kohta, et kuus kinnisvaraarendajat pöördus antud küsimuses Euroopa Komisjoni poole, lisaks võtvat koalitsioonipartner raha vastu Hillar Tederilt, kes on selle kinnisvaraarendusega seotud. “Milline on teie arvamus, kas siin oleks vaja rohkem läbipaistvust,” päris ta.

“Mulle tundub, et protsess on algusest saadik olnud väga läbipaistev. Kõik on seda teemat iga nurga alt loputanud. See, et konkurendid õiguslikke vaidlusi algatavad, on suurte projektide ja hangete juures tavapärane. Minu suhtumine on vastupidine laialt levinud arusaamale, et neile poleks tohtinud anda. Olen jätkuvalt veendunud, et Kredex peaks seda raha, mis me lisaeelarves eraldasime, kiiresti ja suuremas mahus välja laenama, et Eesti majandust elavdada. See teema ei ole veel lõpetatud, aga ma oleks tahtnud, et ka Patarei merekindluse projektile oleks olnud võimalik Kredexist raha laenata,” sõnas rahandusminister.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“Ma arvan, et mida rohkem me suudame turule mõistliku hinnaga raha laenata, seda parem. Ja mida rohkematele ettevõtetele ja projektidele me suudame seda pakkuda, seda vähem on õhus küsimust, et kes ja miks sai erikohtlemist. Kui saavad kõik, kellel on vähegi toimiv ja mõistlik äriplaan, mis praegustes turutingimustes ei saa mõistlikku laenu peale, siis ei teki küsimust, et kuidas nemad said ja teised mitte,” lisas Martin Helme.

Majandusminister Taavi Aas lisas, et Porto Franco puhul pole tegu tagastamatu abiga, see on laen, mis tuleb tagasi maksta.

Ajakirjanik küsis üle, et miks PF laenu nii headel tingimustel sai ja kas valitsus vaatab laenu üle, kui Euroopa Komisjon selle vaidlustab.

Aas vastas, et kõik laenusaajad on selle saanud sarnastel tingimustel. “Eesti riik ise on saanud laenu praktilistelt nulliga ja valitsus ei pea õigeks sellistes tingimustes käituda liigkasuvõtjana, kes saab nulliintressiga ja annab edasi viie-kuuega. Majanduses on tegu eriolukorraga, ja laenud on võetud selleks, et majandust turgutada, see pole koht, kus Eesti riik peaks intressitulu teenima. Pealegi saavad ehitajad tööd, ettevõtted saavad kriisis tööd jätkata, nii Porto Franco kui Patarei on meie mereväravad, mille areng ei tohiks aastateks seisma jääda,” vastas Aas.

Martin Helme kommenteeris lisaks: “Ma pole põhimõtteliselt nõus sellega, et Kredex peaks laenama kommertspankade kriisiaja erakorraliste intressidega samal tasemel raha välja. See ei ole Kredexi mõte. Kui meil on Kredexi kaudu majanduse elavdamiseks mõeldud laenutooted ja Euroopa Liidu antud riigiabi luba kriisiks, selle tingimused lubavad nullprotsendiga laenata ja paljud riigid teevadki seda, siis kui me paneme sinna kaks protsenti pluss Euribor, küsime me isegi kõrgemat hinda kui teistes riikides, näiteks Saksamaal. Kommertspangad panevad märksa krõbedamaid kahekohalise intressinumbriga laene välja,” selgitas rahandusminister.

Kogu Kredexi laenumeede on Helme sõnul kriisisituatsioonis tekkinud turutõrke likvideerimiseks.

“Kogu pangandus oli meil ühel hetkel turutõrkes kui tavaobjektile, mille intress on muul ajal järgus 4-5 protsenti, järsku kasvas see protsent kolmekordseks, 15-17 % peale. Me võime öelda, et las kapitalism elab, laenu saavad need, kes saavad ja kes ei saa, surevad ära – küll kaarnad tulevad ja laiba turult ära nokivad, ja keegi ikka midagi pankrotipesast kätte saab, ja kümne aasta pärast lööb keegi kopa ka maasse. Aga see on hoopis teine loogika kui see, millega meie läksime kevadel välja. Ma ei näe põhjust, miks me peaksime seda kevadist lähenemist praegu muutma,” lisas rahandusminister.

“Porto Franco on minu arust hambus sellepärast, et meil ei ole teisi samaväärselt suuri objekte olnud ja see on vale. Mina oleks valmis neid tingimusi veelgi lõdvendama. Miks me sinna raha laename – seal on kuni 1000 töökohta, sellest tulenevad maksulaekumised, kogu sektor karjub niigi totaalsest tellimuste ärakukkumisest, ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks me ei peaks ettevõtlust toetama,” lausus Martin Helme.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused