Tööjõuturust siseministeeriumi eelnõu taustal – sisseränne Eestisse on tegelikult väga avatud

Siseministeerium on saatnud kooskõlastusele eelnõu, millega soovib jagada tuleva aasta sisserände piirarvu poolaastate vahel kaheks.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on eesmärk kehtestada 2019. aasta sisserände piirarvu ajaline jaotus selleks, et tagada sisserände piirarvu ühtlasem ja õiglasem jaotus kogu aasta jooksul.

Kuna Eesti meedias käib pidev hämamine meeletust tööjõuvajadusest ja ettevõtjad laulavad nutulaule sellest, kui kokku on kukkumas majandus, kui nad töötajaid ei saa, siis juhivad Uued Uudised tähelepanu sellele, kui suur hulk riike ja kategooriaid on tegelikult selle piirarvu alt vabastatud.

Tuleva aasta sisserände piirarv on 1315 inimest ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Siseministeerium on saatnud kooskõlastusele eelnõu, mille kohaselt antakse tuleva aasta esimeses pooles ehk kuni 30. juunini 657 elamisluba ning teises poolaastas veel 658 elamisluba.

Välismaalaste seaduse kohaselt kehtestab valitsus aastase sisserände piirarvu, mis reguleerib töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest. Seaduse kohaselt ei tohi sisserände piirarv ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu arvestusse kuuluvad  töötamiseks, ettevõtluseks ja välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload.

Sisserände piirarvu alla ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikud ja Šveitsi kodanikud.

Samuti ei kohaldata tähtajaliste elamislubade korral sisserände piirarvu abikaasa ja lähedase sugulase juurde kolimiseks, Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks, Ameerika Ühendriikide kodanikele ning Jaapani kodanikele. Piirarvu alla ei arvestata ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks, töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal, töötamiseks iduettevõttes või õppejõuna.

Lisaks on piirarvu erisus loodud ka välismaalastele, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega. Tänavu juulis jõustunud välismaalaste seaduse muudatuse tulemusena ei arvestata sisserände piirarvu alla ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialistina.

Sisserände piirarv ei puuduta rahvusvahelise kaitse taotlejaid ega Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavaid kaitset vajavaid inimesi.

Üldjuhul ongi Eestis nii, et kui ettevõtjad hakkavad rääkima vajadusest sisserändepiiranguid leevendada, siis mõtlevad nad odava ja samas kvalifitseeritud tööjõu (ehitajad, keevitajad jne) sissevedu kolmandatest riikidest (Ukraina, Venemaa jt), millele püütakse e-riigi taustal anda tagapõhja, nagu oleks tegu IT-spetsialistidega. Samas aga on neile lahti miljardi elanikuga tööjõuturg, mille alla lähevad ka Soomes töötavad ja kojutoomist vajavad Kalevipojad, samuti tuleks rõhuda ikka tehnoloogilistele lahendustele – mitte umbkeelne venelannast müüja Maximas, vaid selvekassa.