Toomas Lumanile: kellele te võõrtööjõu abiga jõukat Eesti loote, kui eestlased hääbuvad või lahkuvad?

Nordeconi ühe juhi Toomas Lumani tööjõupoliitika osutab slaavlaste sisseveo poole.

Eesti ettevõtjad tõestavad üha enam, et nad oma rahakotist kaugemale ei näe ja mingeid argumente peale oma vajaduste ei tunnista.

Postimees avaldas intervjuu Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe ja ehituskontserni Nordecon ühe omaniku Toomas Lumaniga, kes näeb tööjõupuuduse lahendusena võõrtööjõu rohkemat vastuvõtmist.

Luman ütleb, et vöörtööjõud on de facto juba siin ja see on toimunud juhitamatult. Kui reporter ütleb talle, et eelmisel aastal töötas Eestis registreeritult 20 000 võõrtöölist, vastab intervjueeritav ülbelt: “Ma võin öelda, et ükskõik mis arvu te ütlete, on see vale. Tegelikult ei tea mitte keegi, kui palju neid on.”

Sisuliselt õige, kuid Luman eirab fakti, et siseministeeriumi andmetel said ajutise töötamisloa 22 000 võõrtöölist, mis tähendab siiski juhitavust, ja illegaalid on sellele arvule veel pealekauba. Ilmselgelt ei hooli ettevõtja sellest, et selline arv ühe aastaga on samal tasemel kui nõukogude ajal ühe aastaga sisseveetud tööliste hulk, kes tekitasid lõppkokkuvõttes okupeeritud Eestis ja Lätis demograafilise kriisi.

Luman viitab sellele, et piir üks promill aastas kehtestati teistes tingimustes, teises demograafilises ja poliitilises, teistsuguste ohtudega situatsioonis. “Kui me oleme nüüd, 27 ja rohkem aastat olnud taasiseseisvunud ning hoiame hammastega kinni 1991. aastal kehtestatud normatiivist, siis ei kirjelda see meie dünaamilist ja uuenduslikku mõtlemist,” lisab ta.

Ärimees jätabki välja olulise fakti – nimelt on meie demograafiline situatsioon pigem halvenenud ja ohud sellega seoses suurenenud. Meilt on lahkunud 100 000 tööealist inimest, asemele tuuakse slaavlased, mis muudab töökeskkonna venekeelsemaks ja tõrjub eesti keele ärikeskkonnast minema. Slaavlaste osatähtsuse kasv on ohtlik ka Venemaa sõjalise ohu kasvu kontekstis. Dünaamilise ja uuendusliku mõtlemisega pole siin mingit pistmist.

Luman pakub välja mitmeid variante, näiteks “teatud näitajatele vastavad ettevõtted võiksid tuua võõrtööjõudu sisse kvoodivabalt.” Luman jätab teadlikult tähelepanuta, et Eesti seadusandlus kubiseb eranditest erinevatele tööjõugruppidele. Tegelikult ei käi jutt ju üldse miljardilisest EL-i, Põhja-Ameerika ja Kaug-Ida tööjõuturust, mis on nagunii avatud, vaid piirangutega Kolmandast maailmast.

Päris huvitavad on Lumani “argumendid” – kui reporter ütleb, et võõrtööjõu kvootide suurendamise vastu öeldakse, et see viib kohalike palgad alla, siis vastab ettevõtja: “Need väited on emotsionaalsed. Need ei põhine ühelgi uuringul. See on emotsioon. Teie ütlete, et sinine on ilus, mina ütlen, et punane. Mõlemal juhul on see emotsionaalne.”

Loogiline mõtlemine ütleb, et kui eestlane on läinud Nordeconi ehituselt Soome, sest siin ei teeni ta piisavalt, ja ettevõtja tema palka ei tõstnud, siis tema asemele värbatud ukrainlane saab sama palga või üldjuhul vähem, kui sellelt töökohalt lahkunud eestlane sai.

Meenutades ukrainlaste kohtuasju ettevõtjate vastu, kes jätsid üldse palga välja maksmata või eelmisel nädalal ehitusplatsidelt leitud illegaale, võib kindel olla, et ukrainlane saab Eestis palka, mis Ukrainaga võrreldes on kõvasti suurem, kuid Eestis pole kohalikul tööturul enam konkurentsivõimeline. Kui vähenõudlikule ukrainlasele saab maksta vähem ja ettevõtja saab neid vabalt sisse tuua, lööbki see palgad alla!

“Ma ei usu, et sütitavad üleskutsed, et kõik fertiilses eas naised võiksid hakata homme sünnitama, kuhugi viivad. Isegi kui need kuhugi viivad, tuleb see tööjõud turule paarikümne aasta pärast.
Ma ei kujuta sellest august välja tulemist ette ilma võõrtööjõuta,” ütleb Luman. Kulla ettevõtja, teie tööjõupoliitikaga need lapsed, vähemalt eestlased, ei sünnigi, teie tööjõudu hakkavad ilmale tooma ukrainlannad! Te räägite ju ehtsaimast rahvastiku väljavahetamisest!

Toomas Lumani paljud seisukohad on vaidlustatavad, kuid pole mõtet seda arutada inimesega, kes küsimusele “Kui tihti on maksu- ja tolliamet tabanud Nordeconi ehitustel ebaseaduslikke töölisi?” vastab: “Ma ei tea. Ma ei tea ausalt öeldes isegi seda, kus Nordeconi objektid on.” Seega arutleb võõrtööjõu üle inimene, kes ei tea sedagi, kas tema enda firmas seadusi rikutakse!

Uued Uudised küsivad Toomas Lumanilt traditsioonilise küsimuse: “Mis on teie ehituskontsernil Nordecon viga, et te Kalevipoegi Soome ehitustelt tagasi ei osta?” Ja teine, veelgi olulisem: “Kellele teie, Eesti ettevõtjad, jõukat Eestit üldse loote, kui rikkaks saades eestlasi siin enam pole? Head elu neegritele ja araablastele ning pensione liidutehaste veteranidele?”

Tõtt-öelda on meile täiesti ükspuha, kui rikas on eestlasteta või nurkasurutud eestlastega, võõraid täis Eesti! Omariikluse ainus eesmärk on eestlaste rahvuskodu säilitamine, kõik muu on tõesti paremini saavutatav europrovintsina. EKRE võitlus massiimmigratsiooni vastu ongi suunatud eestikeelse ja -meelse Eesti hoidmisele, ning selles osas kahjuks tõesti ühist teed Toomas Lumaniga pole!

Allikas: Postimees

Kommentaarid