Ülikiire interneti võrgu rajamine maale läheb järjekordsele ringile, konflikt on juba käimas

Majandus,
- Updated
©Uued Uudised
Kiire internet on maal endiselt paljudele vaid unistus. Pilt on illustratiivne.

Maapiirkondadesse kiire interneti viimine on juba nii vana lugu, et see on ajaloost muutumas legendiks ja edasi müüdiks – nüüd soojendatakse teema taas üles, ilmselt selleks, et samamoodi hääbuda.

Kui peaministriks oli Taavi Rõivas, oli teema jutuks ühes telesaates, kus oponendid avaldasid kahtlust, kas omafinantseering ehk paljudele netisoovijatele komistuskiviks ei saa. “Riik ei saa inimestele kõike kinni maksta, ise peab ka panustama,” arvas valitsusjuht tollal.

Oponendid aga arvasid, et maainimene on selleks liiga vaene, tal on hädavajalikumaidki kulutusi ja tekib olukord, kus valitsus deklareerib, et riik on täiesti internetiseeritud, kuid kui väliskülaline läheb kaugetesse küladesse, ei leia ta paljudest majapidamistest internetti, sest tehnilised võimalused on, aga sotsiaalseid pole – ning “kogu maa internetiseerimine” on taas üks müüt.

BNS aga teatab – 26. juulist avaneb toetus, mis loob Eesti inimestele võimaluse saada ligipääs ülikiire interneti juurdepääsuvõrgule, kokku investeeritakse võrkude ehitamiseks maapiirkondades 69 miljonit eurot.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tõi välja, et uus toetusmeede toetab kiire internetiühenduse hoogsat levikut üle Eesti, sest ainuüksi investeeringu rahaline maht pole võrreldav ühegi varasema meetmega.

“Eesti digiühiskond on globaalselt tuntud oma innovaatilisuse ja kõrge arengutaseme poolest. Oluline on, et sellest saaksid osa võimalikult paljud Eesti majapidamised ja ettevõtted, sest üha rohkem teenuseid liigub digiruumi. Peagi avanev toetusmeede viib kiire interneti just nendeni, kes on seda pikisilmi oodanud,” ütles Sutt.

“Nii minule isiklikult kui ka riigile tervikuna on oluline, et see jõuab võimalikult ruttu Eesti erinevates paikades elavate noorte peredeni, ettevõtjateni ja kõigi teisteni, kes on seda kannatamatult oodanud,” ütles Sutt.

Ta rõhutas, et toetusmeetme väljakuulutamine edendab elu üle Eesti. “Juba täna naudivad paljud inimesed paindlikku kaugtöö võimalust ja tegemist on kasvava trendiga. Võimalus kasutada ülikiiret internetti asukohast sõltumata seob inimesed lahti füüsilise ruumi piiridest töö tegemiseks ja vaba aja veetmiseks,” märkis minister.

Toetuste taotlemist korraldab ja projekte aitab rakendusüksusena ellu viia Riigi Tugiteenuste Keskus. Selle elukestva õppe ja IT-arenduse talituse juhataja Marge Kõiva sõnul on oodatud projektitaotlused, mille põhjal ehitatakse valmis juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu või ostetakse ning paigaldatakse juurdepääsuvõrgul teenuste osutamiseks vajalikud aktiivseadmed.

Ta lisas, et toetuse maksimaalne osakaal projekti kuludest on 70 protsenti ja maksimaalne toetus ühe aadressi kohta 3000 eurot. Juurdepääsuvõrguga liitumise hind võib lõppkasutajale olla maksimaalselt 200 eurot koos käibemaksuga. Kõiki juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavaid inimesi teavitatakse võimalusest, tingimustest ja liitumise taotluse esitamise tähtajast vähemalt 3 kuud enne ehituse algust.

Konflikt on juba käes: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) leiab, et praegu kooskõlastusringil oleva lairiba juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimuste järgi on toetuse maksimaalne summa liiga väike ja omaosaluse nõue liiga kõrge.

ITL-i hinnangul on need piirid aga ebamõistlikud. “Piirsumma 3000 eurot tundub olevat tänase inflatsiooni ja ehitushindade tõusu juures võimalik üksnes juhul, kui osa taristust on juba eelnevalt valmis ehitatud, näiteks elektrimastid on olemas, mis aga üldjuhul valgetel aladel nii pole,” märkis liidu tegevjuht Doris Põld kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

Samuti tundub ITL-ile praktikas ebamõistlik eelnõus toodud toetuste otsuste ja projektide valmimise ajaraamistik, kuna leiab, et praeguses majanduskeskkonnas, kus ehitusmaterjalide ja ehitamise hinnad kallinevad mitte enam kuude ja aastate, vaid kohati lausa päevadega, pole realistlik saada hinnapakkumisi ja planeerida ehitamist eelnõus nõutud kolme aasta peale ette. Määruse seletuskirja järgi peavad toetuse andmise otsused peavad olema tehtud hiljemalt 2023. aasta lõpuks ning toetust saanud projektid valmima hiljemalt 2026. aastaks.

Mis aga puutub üldse IT-teenuste levikusse Eestis, siis kuigi operaatorid arvavad, et nende leviala ulatub Eesti igasse nurka, pole see nii. Uutele Uudistele on teemat kommenteerinud üks Võrtsjärve ääres metsatalus elav inimene, kelle sõnutsi pole siseruumides Elisa telefonilevi, selle leidmiseks tuleb väljast sobivat kohta otsida; taskuruuteriga saab Elisa interneti kätte kord talutavalt, kord üldse mitte; televisioonilevi saamiseks soovitasid kohale saabunud Starmani inimesed kõrget antenni, mis ulatuks üle metsa. Seega on Eestis tõelisi leviauke ja eelpool kirjeldatud projekt seda vaevalt metsakülades parandab.

Eksminister Suti optimismi nullivad ära ka Reformierakonna poolt Eestisse toodud hinnatõusud ja sellest tekkiv vaesumine, mis paneb paljud maainimesed võimalusele käega lööma.

UU

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused