19.09.2019
Eesti majandust on pikka aega juhitud sellega, mis on paberil kirjas. Pilt on illustratiivne.
Postimehe majandustoimetaja HarryTuul on kirjutanud asjaliku arvamusloo tabudest ja kivistunud ideedest Eesti majandus- ja rahanduspoliitikas.
Toimetaja ütleb, et Eestit juhib näota raamatupidaja, kelle ainus eesmärk on, et otsad jookseksid kokku ja et viimasel real oleks null. Mis on rea taga, või enamgi, mida pole üldse näha, see teda ei huvita, tema Piibel on Excel.
Harry Tuul viitab strukturaalse tasakaalu ehk raskesti arusaadavate eelarvereeglite, laenudest hoidumise, aga ka maksude vähendamise peale – viimast selles valguses, et ehk oleks ühiskondlikul kokkuleppel ja sunnita mõistlik teenuste parandamiseks ka mõningaid makse tõsta. Igal juhul soovitab ta sellest kõvasti rääkida.
Uued Uudised tahaks puudutada seda esimest, näotu raamatupidaja osa, mis on Reformierakonna peenhäälestuse sünnitis – nii on oravapartei loonud Exceli kummardamise, kõikvõimsa ametnikearmee ja riigieelarves aastaid tiksuvad ning enamasti mõtte kaotanud kulutused, mis neelavad kasu toomata suuri summasid, samas kui seda raha oleks mujal vaja. EKRE üritab näotu raamatupidaja näo taastada ja kuludesse mõistlikkus sisse kirjutada.
Mart Helme on öelnud, et ei pea võimul olema, vaid võim tuleb endale võtta. See tähendab, et rahva mandaadiga võimupoliitikud peavad muutuste tegemiseks ametnikearmee tööle panema ja seal määrab kõike mitte sissetöötatud inerts, vaid poliitiline tellimus, mis on praeguses valitsuses hoopiski teine kui näiteks Reformierakonna valitsemise puhul.
Esmasteks sammudeks ongi riigieelarve revisjon ehk kivistunud kulude väljaotsimine ja nende suunamine mujale ning Uute Uudiste hinnangul tuleks üle vaadata ka avaliku teenistuse seadus. Ametnikkond on Eesti Vabariigis osaliselt muutunud vajalikust institutsioonist pärssivaks seltskonnaks, kes pole muutusi soovivate poliitikute jaoks enam tugi, vaid vastane – ministritel peab olema õigus luua oma agenda elluviimiseks sobiv meeskond ja vastutöötajad eemaldada.
Muutusi mittesoovivad ja inertsist (või vastu) töötavad ametnikud on Mart Helme sõnul nagu “Troonide mängu” surnute armee – kui nad sust üle pühivad, muutud ise nendesuguseks. Paljud seniste võimuparteide poliitikud ongi ministriametis allunud ametnikele – kui nemad midagi ütlevad, siis nii ka on. Aga iga ametnik ei pruugi olla uuendusmeelne ja ajaga kaasas käiv, vaid paljud soovivad rutiinse tiksumise jätkumist.
Sellest, kuidas ametnikud Eesti riigis ise asju otsustavad, näitab kasvõi seegi, et Eesti arenguabi tõus on nende poolt juba eelarvesse sisse kirjutatud. Ometigi vajab see poliitilist üleotsustamist – isegi Euroopa Kontrollkoda on väitnud, et kaks kolmandikku Kolmandasse maailma minevast arenguabist lihtsalt varastatakse ära. Miks peaks Eesti toitma Aafrika või Aasia korruptantidest riigivargaid?
Ja miks peab Eesti arendama kusagil Okeaanias e-riiki, kui meie endi oma on “veidi pehkinud ja vananev”, samuti ka edendama Aafrikas soolist võrdsust? Sellised kulud kirjutavad aga riigieelarvesse sisse sotsiaalministeeriumi või mõne muu riikliku struktuuri ideoloogilised ametnikud – ja neid on eelmistest valitsustest sinna kõvasti jäänud, eriti just pikka aega sotside mõju all olnud ministeeriumidesse.
Ametnikkond on igas riigis ülivajalik institutsioon, kuid neil on ka kõige suurem kalduvus mugavustsooni takerduda või valitsuse vahetudes uutele ministritele vastu töötama hakata, sest seni on neid juhtinud teine ideoloogia.
Kui näiteks üks minister andis käsu vikerkaarelippu lehvitada ja teine käseb selle lõpetada, siis siin ei saa ametnik omi põhimõtteid välja karjuma hakata – valimistel on tagajärjed ja sellega tuleb ametnikul leppida, sest erinevalt poliitikust ministrist pole tema rahva mandaati.
Igal juhul on EKRE valitsusse tulles hakanud mõndagi muutuma, ametnikud peavad jalad kõhu alt välja tõmbama ega tohi enam ideoloogilisi mänge kaasa mängida. Sest kes iganes ka kord võimule pääseks, tahab iga erakond, et just ametnikkond toetaks nende kavandatavaid muudatusi – ja vastutöötajaid ei soovi kindlasti ka ei RE ega sotsid. Praegu kaitsevad nad ebakompetentsete ametnikke püsimist kas seetõttu, et need on osa opositsiooni vanast toiduahelast või siis tehakse seda ehedaima kiusu pärast.