Vana villa surm – kas Tallinna linnaehitus läheb Moskva ja Lužkovi teed?

Lammutatav restoran Umami maja viie aasta eest.

Kahtlemata on Tallinnale elamispinda väga vaja, kuid tuleks jälgida, et kiire uusarendus ja massiline kortermajade rajamine ei toimuks ajalooliste hoonete arvelt.

“Kolmapäeva hommikul algasid Tallinnas Kadaka teel asuva 1930ndatest pärit villa lammutustööd. Pikka aega tegutses hoone ruumides restoran Umami, ent nüüd tuleb sinna uusarendus, mistõttu on vaja vana hoone maha lammutada,” kirjutab Õhtuleht.

Jaanuaris kirjutas sama ajaleht: “Kadaka teel asuv idülliline restoran Umami peab uksed sulgema, sest söögikoha asukoht on maha müüdud ja 1930ndatest pärit villa asemele kõrguvad hoopis neli kortermaja.”

Linnapildis näeb üha sagedamini, kuidas lammutatakse vanu maju ja asemele tulevad uued kaasaegsed kortermajad, mis asetsevad tihedalt üksteise kõrval, olles sageli maitsetu arhitektuuriga.

Nõukaaja inimestele on näiteks kummaline kasutusele võetud pruun värvilahendus, mis meenutab roostes pindu – ja kummaline on see seetõttu, et sotsialismiajal paljud hooned, kus oli kasutatud metalli, roostetasidki. Teine imelik detail on kolmnurksed rõdud, näiteks Kosmose kino läheduse uutel majadel – teravnurksele rõdule on võimatu midagi paigaldada. Aga see selleks.

Linnaehituses ei tundu asjad paigas olevat. 12. aprilli EPL-is on intervjuu linnapea Mihhail Kõlvartiga, kes küsimusele pistise eest läbisurutud detailplaneeringute kohta vastab:

“Detailplaneeringud on üldse eraldi suur teema. Kui mõnikord sõidan mööda linna ja näen, kuhu ehitatakse maju, siis mul tekib küsimus, kuidas see võimalik on ja kes seda lubas. See ei tähenda ilmtingimata, et seal oli kellegi kriminaalne huvi, aga kas oli mõistlik luba anda? Mulle tihti tundub, et kui antakse mingi luba, siis keegi ei arvesta linnaplaneerimise suurema pildi ja linna tulevikuperspektiiviga.”

Siinkohal on paslik meelde tuletada Moskva kunagist linnapead Juri Lužkovi, kelle kohta kirjutas EPL 2010. aastal: “Eri andmetel on Moskva kesklinnas Lužkovi ametiaja jooksul lammutamiste või ümberehitamistega rikutud 700–900 kaitse all või siis muidu ajaloolist hoonet. Lužkov on 18 aastaga linnapilti endast maha jätnud muljet avaldava jalajälje, mida paljud eksperdid peavad maitsetu arhitektuuri tipuks.”

Tallinn ehitab praegu meeletult, mis tähendab metropoli väljaehitamist ning inimeste suundumist sinna nii mujalt Eestist kui ka välismaalt, seega multikultuuristumist ja muu riigi ääremaastumist. Arvata võib, et kõik vabad alad ehitatakse täis kortermaju, kuid karta on, et nende alla pannakse ka ajaloolised kvartalid – rahale orienteeritud Eestis pole enam sellele vastutegutsejaid.

Kui arvestada Rail Balticut ja Tallinn-Helsingi tunnelit, siis paljude silmis ongi Tallinna tulevik miljonilinn, mis oli ka Nõukogude režiimi plaan. Kui mõni majanduskriis ehitusbuumi ei peata, siis laieneb Tallinn igasse suunda, nagu ta ongi uusarenduste ja logistikakeskustega jõudnud juba Koseni Tartu maanteel.

Ennekõike aga tähendab ehitav Tallinn pealinna täisehitamist ja seda ka vanade majade arvelt. Iseasi on see, kui palju kortermaju ja seega ka autosid suudab linna infrastruktuur välja kannatada.

Kommentaarid