Majandusõppejõud Alver Aria: põgenike mõjust majandusele

Majandusõppejõud Alver Aria kirjutab migratsiooni mõjust majandusele, mida peaks tema arvates ka poliitikud arvesse võtma.

“Väidetavalt on immigratsioonil mõju majandusele. Poliitilises otsustamises ei saa piirduda emotsioonidega, vaid peab kasutama matemaatiliselt hinnatavat mudelit. Milles ja kuidas ikkagi väljendub mõju ja kelle huvides on muutused? Käesolev artikkel on fokusseeritud põgenikele ja ei käsitle kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide saabumist.

Tootmisfunktsioon koosneb kahest tegurist – kapitalist ja tööjõust. Tööjõu all mõistame me mitte lihtsalt inimest kui lihastega olendit, vaid tööks sobivate oskustega indiviidi. Tööjõud võib olla kohaliku või välismaa päritoluga. Valmistataval toodangul on hind, mis koosneb kapitali ja tööjõu hinnast.

Kui suureneb tööjõu pakkumine võrreldes kapitali pakkumisega, siis tööjõu hind ettevõtja jaoks väheneb. Mudelis kapitali pakkumine ühe töötaja kohta ehk investeeringud ei suurene – see tähendab, et ettevõtja ei pea tehnoloogiat täiustama ja moderniseeruma. Lihtsamalt öeldes – töökoha hind ei suurene, palk jääb samaks ja tootmises (või teeninduses) võib lasta edasi samal viisil. Kasumi kvantitatiivne osa ettevõtja jaoks võib isegi suureneda, sest vana tüüpi tootmist võib isegi laiendada.

Teistmoodi pilt on aga ühiskonna seisukohalt: kas ühiskond näeb võitu palgamäära samaks jäämises ning endise (tihti saastava) tehnoloogia rakendamises? Samuti tuleb võõramaise tööjõu hinnale juurde lisada nende ühiskonda sulandamise kulud, mis üldreeglina jäävad avaliku sektori (ehk maksumaksja) kanda.  Ühiskonda sulandamise kulud hõlmavad nii keeleõpet, haridusteekonna jätkamise kulusid, samuti sotsiaaltoetusi pereliikmetele.

Ettevõtjad oma majanduslikes kalkulatsioonides avaliku sektori kuludega ei arvesta. Tõsi – immigrandid tööle asudes hakkavad maksma makse, kuid kuna nad vähemalt alguses saavad madalapalgalisi töökohti, siis nende poolt makstud maksud on väiksemad kui avaliku sektori kulud immigrantidele.

Positiivselt võib märkida immigrantide positiivset mõju tarbimisele, kuid vähemalt alguses rahuldatakse tarbimine avaliku sektori kuludest sotsiaaltoetuste kaudu. Eestisisest tarbimist võivad vähendada rahasaadetised sugulastele  immigrantide koduriikidesse.

Erineva suunaga on immigrantide kasutamise mõju indiviidide vahelistele kontaktidele ehk kontaktikuludele. Ühest küljest heal juhul immigrandid toovad kaasa uusi huvitavaid positiivseid kombeid ja näiteks tööprotsessis võivad kaasa aidata ettevõtetel sidemete loomiseks teiste riikide turgudel.

Teisalt peab indiviidide vahelistes kontaktis arvestama kultuurilise (mõningatel juhtudel religioosse) distantsiga ja arusaamatustega. Ega meil polegi uuritud, kuipalju muutub tootmisprotsess keerukamaks, kui ei saada aru korraldustest või tõlgendatakse neid teistmoodi tava järgi. Ka teeninduses võivad tekkida probleemid – praegu on päevakorras immigrantide vähene keeleoskus, kõne alla tulevad ka teistmoodi tavad (suhtumine naistesse, riietus, toit jne.).

On oluline, et rahandusministeeriumi tasemel moodustataks töörühm, mis arvutaks välja kulutused järgmiste probleemsete arengute osas. Esiteks – milline on seni saabunud immigrantide oskustase, nende rakendamise võimalus kaasaegses tootmises ning eelarveliste kulude hulk ja aeg immigrantide jõudmiseks keskmisele tööjõu tasemele?

Seejuures ei tohiks aluseks võtta immigrantide formaalset haridustaset – keskkooli tunnistus, mis pärineb konfliktikoldest, ei pruugi midagi tähendada. Samuti peab vaatlema haridusprogrammi sisu – kui kirjaoskus põhineb teistsugusel tähestikul ja pühakirja tekstidel, mitte füüsikal ja keemial, siis selline haridus pole Eesti ühiskonda kõlblik.

Teiseks – palju on vaja juurde maksta sotsiaaltoetusi ja kui pika aja jooksul, kui immigrandil on väike palk, aga suur elatist nõudev pere (mitu last ja kodune mittetöötav abikaasa)?

Kolmandaks – kui palju kerkivad ühiskonnas kontaktikulud ja kellel võivad tekkida probleemid? Umbkeelne sanitar haiglas tähendab tõlgi vajadust, sama probleem võib tekkida kaupluses. Võib tekkida vajadus harida kohalikku elanikkonda immigrandi vajadustest – millises ulatuses see peaks toimuma, kes seda peaks tegema ja kui palju maksab? Näitena võib tuua moslemite halal-toidu nõude – kas meie kohalik elanikkond teab, mida tähendab halal?

Neljandaks – millised oleksid rahavood nii ettevõtjale kui ühiskonnale tervikuna, kui ühiskond fokusseeriks püüdlused kohaliku tööjõu oskuste kasvatamisele ning tehnoloogia arendamisele?

Kuna EKRE on saanud enda käsutusse rahandusministeeriumi ja siseministeeriumi portfellid, siis on EKRE poliitikul ideaalne võimalus sisustada põgenikega seonduvad arutlused rahaliste arvutustega.”