Eelmisel nädalal võttis Läti Seim vastu otsuse tõsta aastatel 2025-2028 varemplaanitust vähem õlleaktsiisi, mis õlletootjate kinnitusel tähendab, et 2028. aastaks on Eestis õlleaktsiisi lätlaste omast juba 50 protsenti kõrgem.
Läti Seim otsustas järgmiseks aastaks planeeritud 10,2 protsendi suuruse õlleaktsiisi tõusu asemel tõsta õlleaktsiisi vaid kaheksa protsenti ning aastatel 2026-2028 tõsta õlleaktsiisi varem planeeritud 24,5 protsendi asemel hoopis 17 protsenti. Samal ajal jätkab Eesti ülikiire aktsiisitõusuga, tõstes juba jaanuaris aktsiisi korraga 10 protsenti ning kolme aasta peale kokku tõuseb kodumaal aktsiis 20 protsenti.
Eesti Õlletootjate Liidu tegevjuhi Peeter Võrgu hinnangul oleks ka varem Läti poolt planeeritud aktsiisitõusude mõjul kahe riigi aktsiisilõhe kasvanud, kuid viimaste otsuste valguses suureneb õlleaktsiisimäärade vahe Lätiga 2026. aastal 45 protsendini ja 2028. aastaks ligi 50 protsendini. “Muudatused näitavad selgelt, et Eestis sageli esitatavad väited justkui tõstaksid Eesti ja Läti aktsiise kooskõlas, ei vasta tegelikult tõele. Riikide aktsiisid pole liikunud ühes rütmis ning ei ole muutunud teineteisele sarnasemaks,” tõdes Võrk.
Kuna ka käibemaks on Eestis kõrgem kui Lätis, tähendab aktsiisi- ja käibemaksuerinevus Võrgu kinnitusel seda, et järgnevatel aastatel on õllekohver Läti poodides 3–4 eurot soodsam kui Eestis.
Riiklik maksupoliitika peab Võrgu sõnul toetama kodumaist ettevõtlust, mitte seda nõrgestama. “Läti hindas ilmselt tõsiselt oma majandusolukorda ja õlletootjate kui oluliste eksportijate rolli riigi majanduses. Analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et riigi õlleaktsiis ületab Euroopa keskmise taseme ning täiendava maksukoormuse kehtestamine võiks avaldada soovitule vastupidist mõju, suurendades survet tootjatele ja vähendades maksutulusid,” selgitas Võrk.
Eesti Õlletootjate Liidu tegevjuht märkis, et Eesti alkoholiaktsiisid ja -hinnad on Eurostati andmetel juba praegu ühed kõrgeimad Euroopas ning õlu sissetulekuga võrreldes samuti kallimate seas. “Kuulume ühte gruppi näiteks Soome, Norra ja Islandiga, kus alkoholiaktsiisid moodustasid juba 2020. aastal õlle hinnast 28–39 protsenti,” sõnas Võrk.
Ta märkis, et praeguste otsuste valguses kaotab Eesti majanduslikult mõlemast suunast: kadumas on Soome-suunaline piirikaubandus ja sealt tulnud tulud ning järjest enam müüki suundub jälle Lätti ning mujale välismaale. “Läti poliitikakujundajad on aga teinud teadliku otsuse koguda maksuraha Eestist,” analüüsis Võrk.
Õlleaktsiisi langetamise kõrval otsustas Läti 2026. aastal mõnevõrra tõsta kange alkoholi aktsiisi kasvu tempot varem planeeritud 5,8 protsendilt 6,5-ni. Lähima kolme aasta vaates aktsiisitõusu tempot siiski aeglustati 15,6 protsendini varasemalt planeeritud 18,1 protsendi suuruse tõusu asemel.
Eesti Õlletootjate Liidu hinnangul tuleks Eestil arvesse võtta Lätist tulevaid signaale ning hinnata kriitiliselt, kas automaatne aktsiisitõusude jätkamine on mõistlik. “Tasakaalustatud maksupoliitika võib riigile tuua suuremat kasu kui pidev maksukoormuse kasvatamine,” rõhutas Võrk.
Võrk nentis, et Eesti aktsiisipoliitikas pole kaasnevaid mõjusid piisavalt arvesse võetud. “Jätkuv surve tööstusele tõstab õllehindu tarbijatele, vähendab kodumaiste ettevõtete konkurentsivõimet ning mõjutab riigi maksutulu. Viimase aktsiisitõusu järel ilmnes, et riigile laekuv maksutulu kahaneb, sest põhjapiiril on märgatavalt vähenenud Soome turistide ostud. Eesti Õlletootjate Liidu liikmete müük põhjapiiril on selle aasta esimese 10 kuuga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langenud 30 protsenti,” märkis Võrk. (BNS)