Valimiste lähenedes hakkab populism välja lööma ka nendes, kes selles teisi süüdistavad.
Riigikogu liige Margus Tsahkna tahab viia sügisel parlamendi töölauale viis parlamendi tööd muutvat ettepanekut, sealhulgas on ka ettepanek Riigikogu palgareformiks, vahendab ERR. Ehk siis on välja ilmunud uus Clark Kent, kes soovib õigluse eest võitlema hakata. Või pigem Don Quijote, ainult oma põrumist ette teadev?
Selliste algatuste puhul tekib enamikul inimestest kohe küsimus: kus õiglusele rõhuv algataja siiani oli? Tsahkna on olnud poliitikas 18 aastat, kandnud kahte ministriportfelli, olnud mitmeid kordi Riigikogu saadik — kust tuli nüüd see selgusehetk? Valimiste peatse saabumise tõttu? Tsahkna tegemised pole siiani eriti vilja kandnud, sealhulgas ka põdura IRL-i jaluleaitamine – miks peaks nüüd miski õnnestuma?
Kolmapäeval avalikustati Tallinna Linnatranspordi AS-i (TLT) juhatuse esimehena tööd alustanud Deniss Boroditši kuupalga suurus, milleks on 6500 eurot. Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf peab võimalikuks lähitulevikus linna äriühingute juhtide palkade määrade tõstmist. Riigikogu lihtliige saab ERR-i andmetel 3437 eurot kuus, “aknaalusena” saab seda ka Tsahkna. Kas erakonnavälisel mehel hakkab sellest nappima?
Tsahkna küll soovitab: “Miks mitte fikseerida, et riigikogu liikme töötasu on üks Eesti keskmine palk”, kuid ilmselt teab ta juba ette, et see läbi ei lähe. Märtsis 2018 oli keskmine brutokuupalk Eesti Statistika andmetel 1295 eurot — nii suur palga alandamine pole isegi mitte mõistlik, sest see tundub seadusandjate töö alaväärtustamisega. Olgu Riigikogu senine töö kuitahes lünklik, palga alandamine, mis tundub karistusena, jättes alles vastutuse, ei ole õige.
Muide, Vene Riigiduumas pidi samuti olema kombeks teha enne valimisi oma olemasolu õigustamiseks õiglasena tunduvaid, kuid olemuselt jaburaid ettepanekuid, mille kohta on juba ette teada, et need nagunii läbi ei lähe — ehk on IRL venelastele elamislube müües nendelt ka midagi õppinud?
Riigikogu palkade mistahes reguleerimise jutu puhul ei maksa kartellierakondade poliitikute juttu võtta õiglustundena, eriti veel pika staažiga Margus Tsahkna puhul. Haldusreformi järel on suurvaldade omavalitsusjuhid oma palgad lakke kergitanud ja mõnedel riigikogulastel võib tõesti jääda vaese sugulase tunne.
Mis aga puutub Tsahkna ettepanekutesse, kuidas Riigikogu tööd tõhustada, siis olemuselt on need õiged, kuid jäävad siiski samale tasemele, nagu korrumpeerunud Keskerakonna moraalikoodeks — vaja pole mitte deklaratsioone, vaid teistmoodi suhtumist südames ja mõistuses.