Integratsiooni sihtasutus on kuulutanud 2024. aasta kultuuririkkuse aastaks, sel puhul ilmub aeg-ajalt kampaaniareklaame, praegu näiteks jookseb teles, kuidas marokolane Badr teed keedab.
„Märkame, väärtustame ja hoiame Eesti kogukondade ning rahvaste kultuuride mitmekesisust. See on väärtus, mis ühendab kõiki meid, kes me Eestit südames kanname. Nii tore, et koos oleme!“ kõlab tutvustus.
Põnev küll, et Badr on nõus siinmail teed keetma, paraku on see kultuuri rikastamine kuidagi väga ühesuunaline.
„Kui tähele paneme, siis kõik need miljonirahvaste esindajad, kes siia kolivad, ei kavatse oma eluviise millegagi rikastada. Nad hoiavad OMA kultuuri ka siis, kui asuvad kodumaalt eemal,“ kommenteerib Karl Olaf Rääk. „Aga eestlastel peab kõik tagurpidi olema. Meile sisendatakse aktivistide poolt, et me peame omas kodus üle võtma ükskõik millise rahva tavad, harjumused ja reeglid. Et borši, hakklihakastme ja šerbeti ühte patta kokku mikserdamine annab kokku kuidagi eriti väärt gurmeetoidu. Ütleks siiski, et kui eesti keel ja kultuur maa pealt ära integreeritakse, siis ei muutu maailma kultuuripilt sellest kuidagi rikkamaks. Vaid jääb Eesti kultuuri võrra vaesemaks.“
Tallinnas Tammsaare pargis on avatud näituis „Mina, eestlane! Näitus julgetest inimestest”, see on väljapanek iseseisvusaastatel Eestisse elama asunud välismaa päritolu inimestest, kes peavad Eestit nüüd oma kodumaaks.
Praeguse seisuga elab Eestis kokku 216 erinevat rahvust. Eelmisel nädalal avaldas majandusminister Erkki Keldo (Reformierakond), et Eesti sisserändekvoot tuleks kolmekordistada.
Integratsiooni sihtasutuse kodulehel on rubriigis “Eestisse elama” puust ja punaselt selgeks tehtud, kuidas taotleda Eesti kodakondust.
