24.10.2018
Mart Helme
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme pöördub oma loos Reformierakonna eeldatava peaministri Kaja Kallase poole, selgitades talle lahti selle, mis on tegelikult oravapartei võimutsemise ajal toimunud.
“Kaja Kallas on intervjuus Eesti Päevalehele öelnud, et tahab saada peaministriks, kuna Eesti liigub tema arvates väga vales suunas.
Armas Kaja! Jahutan pisut Sinu entusiasmi Eesti kursi korrigeerimisel tõdemusega, et mina otsustasin astuda poliitikasse 2012. aastal just nimelt selsamal põhjusel: kuna nägin, et Reformierakonna poolt juhitav Eesti liigub väga vales suunas. Liigub suveräänsuse vastutustundetu ärakinkimise, maapiirkondade pidurdamatu tühjenemise, töökate ja ettevõtlikumate inimeste riigist lahkumise, Eestis kolonisaatoritena tegutsevate hargmaiste korporatsioonide raha väljaveo soosimise, suure osa inimeste süveneva vaesumise, tsensuuri elementidega poliitkorrektsuse ja rahvusriikluse europrovintslusega asendamise teed.
Kõike seda saatis Reformierakonna tollaste juhtpoliitikute varjamatu ülbus ja rahvale näkku paisatud mõnitused, alates foolimmütsist ja lõpetades rahast pungil ämma kapiga, kui meenutada vaid mõnda.
Tõele au andes polnud ma sugugi ainus, kellel Reformierakonna laiamisest kops üle maksa läks. Tuletame meelde, et reaktsioonina sellele sündis rahvaliikumine Harta 2012, millest omakorda kasvas välja Jääkeldri protsess. Viimane polnud juba paraku mitte midagi muud kui Euroopas valitsevale üdini silmakirjalikule, korrumpeerunud ja rahvavaenulikule liberaalsele demokraatiale omane ühiskonnas paisuva rahulolematuse kanaliseerimine ohutusse auru välja laskmise sängi.
Aur lastigi välja. Tulemuseks polnud aga mitte ühiskonna rahunemine, vaid tule surumine tuha alla. Miilava pahameele üheks väljenduseks saigi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna sünd ja minu valimine selle esimeheks aastal 2013.
Ent Reformierakonna ülbuse karikas ei ajanud veel lõplikult üle. Veel ei olnud rahvusriiklust avalikult ja jõhkralt lammutavateks ja teisitimõtlemist demoniseerivateks hungveipingideks muutunud ka sotsid. See kõik juhtus siis, kui Reformierakonna esimeheks sai Taavi Rõivas, kes koos rahvusriiklust 19. sajandi düstoopiaks ja sugu sotsiaalseks konstruktsiooniks nimetavate sotside ning viimaste sabas tilbendavate libaisamaalastega kooseluseadust läbi suruma hakkas.
Veel enne seda olid ennast Eesti julgeoleku ekspertideks ja lääne orientatsiooni eestkõnelejateks nimetavad reformerid koos sotside ja IRL-ikatega asunud aga aktiivselt propageerima poole Setumaa ärakinkimist Putinile ning – ja see on lausa kirss tordil! – viisavabaduse sisseseadmist Venemaaga! Kas tasuna VEB Fondi pärispatu eest?
Et needsamad Reformierakonna juhtfiguurid, kes tänasel päeval enne valimisi tuutuvad kogu Eesti haridussüsteemi üleviimisest eesti keelele võimul oldud enam kui pooleteise aastakümne jooksul selle nimel lillegi ei liigutanud, on muidugi samasse konteksti asetatuna enam kui kõnekas.
Nii et, Kaja, kui Eesti liigub valel kursil, siis tegelikult on praegune kurss seesama, mille rööpad Sinu erakonna targal juhtimisel maha pandi ja mida mööda teie vasakliberaalne partner Keskerakond rongi rahumeeli edasi juhib. Vahe on vaid selles, et lääneliku kohvi asemel pakutakse sõitjatele vene kombele kohasemalt teed.
Reformierakond lubas viia Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka. Viis aga Euroopa viie vaesema riigi hulka. Vaeste eest hoolimise sildi alla jagab Keskerakond nüüd maksudena inimeste taskust välja kistud eurode eest tasuta asju, kuid ei jaga selle juures aga ööd ega mütsi sellest, kuidas rikkust juurde luua.
Ma kuulen juba iroonilist hüüatust: aga teie jagate, jah? Jah, meie jagame! Lugege meie uut majandus- ja maksureformi kava, mille kohta ajakirjandus oskab – erinevalt suuremast osast ettevõtjatest, kes meie kava kõrgelt hindavad – küsida vaid ühe tingrefleksina kõlava küsimuse: kus on katteallikad? Aga vaat seal ongi – rikkuse juurde tekitamises, majanduskasvus, innovatsioonis, raiskamise lõpetamises, riigi kulukuse ja bürokraatia vähendamises, korruptsiooni – sealhulgas seadustatud korruptsiooni, mille üheks näiteks on Reformierakonna poolt protežeeritud Ilvese Ärma talu lugu – lõpetamises, käe ette panemises eesti rahvalt kokkukorjatud raha piiramatule ja maksuvabale väljaviimisele.
Ei Sina, Kaja, ega Sinu konkurent Jüri, saa sellega hakkama. Mina saan. Sest mina näen Eesti rikkuse eeldusena meie suveräänsuspuude likvideerimist. Seevastu teie lähtute hargmaiste korporatsioonide huvides kehtestatud ja meie majandust lämmatavate eurodirektiivide orjalikust täitmisest. Ja ei maksa hakata nüüd kohe jälle valetama, et me tahame EL-ist ja NATO-st välja astuda. Ei taha! Me räägime asjadest lihtsalt nii nagu need on, mitte nii nagu need kellegi poliitkorrektsetes unelmates tunduvad.
See on ka põhjus, miks ma ütlen, et Eestile on valimiste järel kõige hullem variant see, kui valitsuse moodustavad kaks liberaalset ja Eestist kui rahvusriigist, eestlaste rahvuskodust mitte hoolivat erakonda.
Et Eesti jääks püsima Eestina, vajab ta Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda. Meie ja ainult meie lähtume põhimõttest – Eesti ennekõike! Just selle pärast olen ma poliitikas: et Eesti jääks püsima Eestina!