12.01.2019
Hetk Mart Helme loengult.
EKRE esimehe Mart Helme loengule Tartus 10. jaanuaril tuli kokku sedavõrd palju huvilisi, et mitmed pidid kuulama püstijalu ning osa rahvast seisis ka saali ukse taga fuajees, kus kuulati loengut kõlarite kaudu.
Tartu südalinna hotelli London konverentsisaalis toimunud avalikul loengul olid 100 plaanilist istekohta hõivatud juba veerand tundi enne loengu algust. Veel paarikümnele õnnelikule leiti hotellist lisatoole, ülejäänud jäid kuulama püstijalu. Loengu korraldas Tartu EKRE eestvedamisel juba üle kolme aasta tegutsev Tartu Konservatiivide Klubi.
Õhtu juhatas sisse Tartu EKRE esimees Indrek Särg, kes tutvustas põgusalt Konservatiivide Klubi tegevust ning siis andis sõna ettekandjale.
Loengu teema „Kumb on igavesem – Eesti või Venemaa?“ on olnud pinevalt päevakorral nii eestlaste kui venelaste jaoks, ent erinevast vaatenurgast. Mart Helme ilmestas oma käsitlust kaartidega, mis kujutasid Venemaad erinevatel ajastutel. Ta selgitas venelaste mentaalsuse ja Vene impeeriumi enesetunnetuse kujunemist viimase 1000 aasta jooksul ning eestlaste ja venelaste maailmakäsitluse erinevusi.
Vene riik, see on nagu suur ookeaniaurik, pööraselt võimas ja mehitatud uhke meeskonnaga. Ent kui meeskonnas on pinged, kui sinna on edutatud ebapädevaid tegelasi ning juhtimine nõrgeneb, on suurem oht sõita karile, kuna suurt laeva ei saa kiirelt pöörata uuele kursile – inerts takistab.
Karilesõit on sellele laevale laastavate tagajärgedega. Praegusel Venemaal hakkab nappima asjalikku meeskonda, rahvusliku järjepidevuse allakäik riigi kaugemates osades jätkub. Venemaa on aegade jooksul suutnud laieneda eeskätt neis suundades, kus ta on kohanud nõrka vastupanu, seega lõunasse ja itta.
Nüüdsel ajal suureneb rahvastik plahvatuslikult nii Venemaast lõunas kui idas, ent oma suure inertsi tõttu on Vene riigivõim alles nüüd hakanud seda probleemi teadvustama. Samas tuleb loota, et Venemaal ei toimuks järske muutusi. Ühiskondlik plahvatus Venemaal võib olla väga ohtlik ka naaberrahvastele.
Eesti jaoks on oluline, et Vene impeerium vajuks kokku aeglaselt, et õhk visiseks Vene impeeriumist välja vaikselt. Seevastu Eestit saab kujutada väikese koduse purjekana, millel on kiire manööverdusvõime ja mille meeskonnas ei tohi olla suuri klassivahesid. Eesti on kompaktne ja vajadusel suudab kiiresti oma kurssi korrigeerida. Eestlaste eneseteadvus on kohandunud meie elulaadi ja keskkonnaga.
Lev Gumiljovi arvamuse järgi on eestlased saavutanud rahvana põlistumise või igavikulisuse – kui lausa tervet rahvast maha ei tapeta. Seevastu venelased on noor ja alles ennast otsiv rahvas, kellega võib juhtuda kõike – ka täielikku identiteedi kaotust, teisenemist või lahustumist.
Loengu lõpus tõstatati kuulajate poolt mitmeid teemat puudutavaid küsimusi – päriti nii liivlaste saatuse kui eestlaste omaaegsete kuningate kohta. Õhtu juhtinud Indrek Särg andis kuulajatele järgemööda küsimusteks sõna, nii et üle pooleteise tunni väldanud loengule lisandus veel kolmveerand tundi küsimustele vastamiseks.
Mitmed kuulama tulnud tänasid Mart Helmet omapoolsete kingitustega ning EKRE Tartu osakonna aseesimees Merike Lumi andis üle kauni EKRE värvides sinivalge lillekimbu.
Mart Helme tänas kuulajaid sooja vastuvõtu eest ning samuti suure toetuse eest Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale. Ta avaldas lootust, et Tartust võtab EKRE vähemalt 3 mandaati riigikogusse.