Kolmapäeval tõstatas EKRE fraktsiooni saadik ja rahvuskonservatiivide presidendikandidaat Mart Helme Riigikogu infotunnis küsimuse kavandatava naiste kohustusliku väeteenistuse kohta.
“Kaitseressursside Ameti keegi ametnik on teatanud, et naiste ajateenistusse kutsumine ei ole mitte kas-, vaid millal-küsimus. Ma tahaksin teada, kas see on selle ametniku isiklik, Kaitseressursside Ameti seisukoht või on see ka valitsuse seisukoht? Ja võib-olla te olete nii hea inimene ja ütlete siis kõikidele Eesti noortele naistele, et vaadake, aastast see ja see, sellest kuupäevast alates tuleb teil hakata minema kaitsejõudude teenistusse – pooleks aastaks ja aastaks, mis tingimused saavad olema –, et noored naised teaks planeerida oma karjääri, oma pereasju, oma õpinguasju ja kõike, kõike muud sellega seonduvat, et ei tuleks välk selgest taevast ja et see ei ole mingi ametniku spekulatsioon. Kas see on ametniku spekulatsioon või on see valitsuse poliitika? Palun nendele küsimustele vastust!” küsis Mart Helme.
Kristen Michal ei tea peaministrina mitte kunagi mitte midagi. “Mis puudutab küsimust kellegi sõnumi kohta, siis ma kahjuks ei tea, kes selle sõnumi on andnud. Kaitseväes, mälu järgi tsiteerides, ma arvan, et umbes 5–6% on naisi täna. /…/ Valitsusel täna ei ole kuidagi kokkulepet seda kohustuslikuks muuta, kui see oli teie küsimus.”
Michal ei tea midagi ERR-i kahe nädala tagusest uudisest Kaitseressursside ameti juht naiste ajateenistusest: mitte kas, vaid millal, kus kirjutatakse: “Kaitseressurside (KRA) ameti juht Anu Rannaveski sõnul ei jätku tulevikus Eestis piisavalt mehi ajateenistusse, mistõttu on tema hinnangul naiste kohustusliku ajateenistuse kehtestamine aja küsimus. Rannaveski kommenteeris Vikerraadio saates “Uudis+” endise riigikohtu esimehe Rait Maruste (Reformierakond) ettepanekut laiendada kohustuslikku ajateenistust ka naistele. Rannaveski nentis, et kui praegu moodustavad Eestis ajateenistusse minejatest enamiku noormehed, siis mida aeg edasi, seda rohkem on näha, et mehi ei sünni piisavalt palju, et tulevikus seda teha saaks.”
EKRE ei toeta naiste kohustuslikku sõjaväeteenistust, pidades tekkinud olukorda, kus sündimus langeb katastroofiliselt, laste- ja perevaenulike Reformierakonna valitsuste süüks, pealegi tähendaks see sõja korral massilist võimalike tulevaste emade hukku, mida üks hääbuv rahvas endale lubada ei saa.
Aga on ka teistsuguseid arvamusi. Äripäevas kirjutab keegi Margit Pulk: “Lisaks annab ajateenistuse läbimine inimesele ligipääsu hästi tasustatud kaitsealastele töökohtadele, millest naised praegu kõrvale jäävad.” Jääb mulje, et jutuks pole mitte kodumaa kaitsmine, vaid naisõiguslus ja “triibulised nimekirjad”.
Sotsiaalmeedias aga juhitakse tähelepanu sellele, et juba praegu on suur osa Eestist emigreerunutest noored naised ja kui neile laieneb kaitseväekohustus, siis lahkuvad ilmselt veelgi rohkemad neist välismaale – vaevalt, et karjääri ihaldavad naised tahavad anda osa oma noorusest sõduriteenistusele. Irvhambad seevastu leiavad, et LGBT ja feministeeriumi pöetudpeadele kuluks AK-4-ga metsas jooksmine väga ära, pealegi ei kavatsegi enamik neist lapsi saada, olgu siis vähemalt sõduritena kasulikud. Muidugi tekib oht, et feministlikud sõdurid kaebavad oma käske jagavad ülemused “toksilise maskuliinsuse” pärast kohtusse.
Naiste kohustuslik väeteenistus tõuseb ilmselt veelgi päeva korda, sest Reformierakond on saavutanud olukorra, kus eesti lapsi enam ei sünni. Ja kui naistele lapsi ei sünni, siis on nad meestega samal tasemel ka väeteenistuse osas.
Iisraelis teenivad naised aega, aga seal tuleb ühe naise kohta 3,1 last ehk tugevalt üle taastootmiseks hädavajaliku. Eestis tuleb aga naise sõjaväekohustus jutuks just seetõttu, et nad polevat “jalgadega sünnitusmasinad” ehk poisse pole enam kusagilt võtta.
Uued Uudised