Postimehe tibireporter Anna Põld kirjutab taas sisekaitse reservist, kuid poliitiliselt laetult, kasutades pealkirjast saati alusena Katri Raiki Helme-vastast retoorikat.
Ajakirjaniku ebakompetentsusest räägib juba sõnum, et “raha selle jaoks ei paistnud eile veel kuskilt”. Ilmselt jätab Põld teadlikult edastamata Mart Helme ütlused, et kuni koalitsioonis endas riigieelarvet läbi arutatakse, numbritest teada ei anta – et Põllu-sugused sellest jamasid kokku ei kirjutaks.
Põld toob igal pool argumentidena välja ennast siseministri ametis ebakompetentse ja ideoloogiakesksena näidanud Katri Raiki seisukohad. Looski väidab Raik, et Mart Helme tegevat kõike ainult selleks, et valijatele meeldida – see on ülimalt rumal argument kellegi tegemiste iseloomustamiseks.
Lisaks toob Põld välja sellise faktilise taustata arvamuse, et sisekaitsereserv olevat tehtud Helme poolt kompensatsioonina selle eest, et sõjaväestatud piirivalvet ei tulnud. Ometigi on loos siseministeeriumi asekantsleri Viola Murdi sõnad, et sellise reserviga olevat tegeletud varemgi.
Põld vahendab mõnuga Katri Raiki sõnu, kuidas Narvas kardetavat, et Eesti metsadesse peidetakse ühe partei eraarmee – aga just siit tuleb välja see, kuidas “sallivusleer” on levitanud libauudist “Helme eraarmeest” ja loonud sellega nii vasakliberaalide kui venelaste seas hirmuõhkkonna, kuigi tegu on riikliku algatusega.
Kogu Anna Põllu lugu kubiseb oletustest, teadmatusest ja halvasti varjatud pahatahtlikkusest. Kuna meedia on tänu kallutatusele ja kiislerlikule tülinorimisele oma usalduskrediidi ammendanud ja talle enam jooksvalt sündmustest ülevaadet ei anta, siis on ajakirjandusest saanud halbu ennustusi tegevate sensitiivide pärusmaa.