29.05.2018
Eesti Panga Nõukogu on nagu muuseum endistele peaministritele.
EKRE esimees Mart Helme pidas teisipäevasel Riigikogu istungil kõne, selgitamaks, miks rahvuskonservatiivid ei toeta Mart Laari Eesti Panga Nõukogu esimehe rollis.
EKRE poolt võtsid veel sõna Jaak Madison, kes vahendas oma muljet, nagu ringleks Eestis selline juurdunud nomenklatuur, kes täidabki teatud ametikohti ametiajast ametiaega. “Kas Keskerakond oleks toetanud Mart Laari kandidatuuri nõukogu esimehena ka siis, kui te olite opositsioonis? Kuidas see on tekitanud nüüd sellise tugeva, palava poolehoiu kandidaadile, kellele te enne olite väga aktiivselt vastu? Kas tegemist on nüüd siis topeltmoraaliga?” küsis ta ettekande teinud Mihhail Stalnuhhinilt.
Henn Põlluaas omakorda päris: “Varem sätestas Eesti Panga seadus, et nõukogu esimehel peab olema vähemalt rahandus- või majandusalane kõrgharidus. Kas peate õigeks, et täna võib Eesti Panga Nõukogu esimeheks olla ükskõik ja mitte mingisuguseid selliseid professionaalseid oskusi ega kogemusi selleks tähtsaks ametiks vaja ei ole?”
Mart Helme repliigina öeldud küsimus kõlas: “Komisjonis arutleti ka teemal, kui mitut raamatut metsavendadest Mart Laar selle viie aasta jooksul kirjutanud on? Kas ei oleks tal mõistlikum võib-olla taotleda kirjanikupalka, selle asemel et Eesti Panga Nõukogu esimeheks hakata?”
Riigikogu toetas president Kersti Kaljulaidi ettepanekut esitada Mart Laar teiseks ametiajaks Eesti Panga Nõukogu esimeheks. Selle poolt oli 44 saadikut, vastu oli 31, erapooletuks jäi üks saadik ning 16 saadikut jätsid hääletamata. Seega oli vastaliste leer tugevam, kuigi nupule vajutajatest olid pooldajad ülekaalus.
Nagu ikka võtavad fraktsioonide esindajad arutelu lõpus oma seisukohad kokku ja sedagi tegi Mart Helme. Uued Uudised vahendavad tema kõnet, andmaks aimu, miks rahvuskonservatiivid Mart Laari jätkamise vastu olid.
“Me oleme kummalises olukorras, kus on täiesti ilmselge, et selle saali enamus oma südames ja oma meeles Mart Laari tagasivalimist Eesti Panga Nõukogu esimeheks ei toeta. Oli väga kõnekas jälgida, kuidas Keskerakonna fraktsiooni esinaine käis oma inimesi politrukina korrale kutsumas ja üle kontrollimas, sest oleme siin väike kollektiiv, 101 inimest, ja me teame, et see kassi karjatamine teie fraktsioonis on väga keeruline, inimesed lihtsalt ei taha Mart Laari toetada. See ei ole ju mingi saladus. Reformierakond ei taha samuti teda toetada, ehkki eelmisel korral nad toetasid ja võiks öelda, et Reformierakond tegigi Mart Laarist panganõukogu esimehe. Aga me kõik ju teame ka seda, et ta ei ole selle tööga hakkama saanud.
Ma ei taha kasutada siin väljendeid, mida on kasutatud, et mitte saada süüdistusi selles, et ma teda kuidagi isiklikult solvan. Ma ei solva teda. Tal on kahtlemata poliitikuna väga suuri kogemusi ja kindlasti ka teeneid. Aga ma tooksin ühe väikese ajaloolise paralleeli ühe teise riigipeaga või väljapaistva poliitikuga, kelleks oli marssal Pétain, kes Esimeses maailmasõjas oli kangelane, aga Teises maailmasõjas osutus riigireeturiks. Võib-olla see võrdlus on natukene liiga kõva – selles tähenduses, et ma ei taha Mart Laari siin riigireeturiks nimetada –, aga ajalugu näitab, et minevikuteened on minevikuteened ja olevik on olevik. Neid asja ei saa ühte patta panna ja kui need asjad ka ühte patta pannakse, siis sellest ei tule tihtipeale mitte mingit söödavat suppi välja.
Mul on ka küsimus muidugi. Mart Laar, uu-uu-uu, kus sa oled? Meil käib ju siit saalist läbi igasuguseid ametimehi – Riigikohtu kohtuniku kandidaate, õiguskantslereid ja ma ei tea keda kõike veel, kaasa arvatud Vabariigi President –, kelle suhtes meie otsustame, kas me toetame või ei toeta. Ja kõik nad on alati siin kohal. Nüüd on meil Eesti Panga Nõukogu esimees, keda me ei näe, keda me ei saa küsitleda, kelle konditsiooni me ei saa hinnata. Meile öeldakse Toomas Sildami sõnadega, et ta on endiselt terane, ta on väga sõnakas, aga me tahaksime selles näost näkku veenduda, ja küsimustega vaadata, kui püstol ta on – kas tulistab vastu või ei tulista, kas on tõrked või ei ole. Meil on see õigus ja tegelikult on meilt see õigus praegu ära võetud. Me ei näe teda. Uu, Mart Laar, kus sa oled? Vaikus. Ja väga kõnekas vaikus.
Ja kui räägitakse teenetest, siis tuleb rääkida ka mitteteenetest. Me võime üles lugeda terve hulga asju, millel on Mart Laari näpujäljed peal ja mis on kui mitte just häbiväärsed, siis pehmelt öeldes vähemalt küsitavad. Kuhu kadus Eesti Panga kuld? Mart Laar oli sel ajal peaminister. Jürgen Ligi naerab. Naera, Jürgen! Aga praeguses vääringus oleks see kuld väärt sadu miljoneid dollareid. Aga mida me teeme nende aktsiapaberitega? Isegi tualetti nad ju ei kõlba. Tervele Eesti rahvale ei jätku nendest aktsiapaberitest tualetis. Aga raha ei ole ja kulda ka ei ole. Siin mainiti relvatehingut ja selleski on jälle küsitavused.
Rublatehinguga ei ole üldse mingit küsimust. Nii nagu ütles kolleeg Gräzin, oli see kõige puhtakujulisem rahapesu. Ja selle rahapesuga mõned inimesed, kes olid sel hetkel poliitikas või poliitika juures nõunikena, ilmselgelt rikastusid, lahkusid seejärel poliitikast ja tegutsevad äris tänase päevani. Väga kõnekas.
VEB Fondi saaga. Meil on õigus ja kohustus nendes asjades ühiskonna ja rahvusena selgusele jõuda. Mis siis ikkagi toimus? Kuhu kadus raha? Raha on asi, mis alati inimesed tülli ajab. Ja eriti ajab see inimesed tülli siis, kui ei tea, mis rahast saanud on. Siin on jällegi Mart Laari näpujäljed peal.
Me võime rääkida ka väga paljudest erastamistehingutest, mis tema esimese valitsuse ajal toimusid, või vähe hiljem. On palju küsitavusi, palju kahtlusi, palju kõhklusi. Need on asjad, mis peavad selged olema ka ühiskonnale, aga nad ei ole selged. Ja kui me nüüd resümeerime, siis selle taustaga inimene ei saanud Eesti Panga Nõukogu esimehena hakkama Danske ja Versobanki rahapesuskandaalidega, aga Eesti Panga Nõukogu ülesanne on järelevalve panganduse üle. Selle taustaga inimene peaks saama uuesti viieks aastaks Eesti Panga Nõukogu esimeheks? Küsimus on alati, kellele see on kasulik. Kas see on kasulik teatud jõududele, kes tahavad garanteerida, et Eesti Panga järgmine president on nende kontrolli all ja kuulub ka sellesse mingisugusesse nähtamatusse nomenklatuuri, kes meil Eesti Vabariigis ringleb ja keda kuskilt mingisugused kallutatud jõud ametisse saamisel toetavad?
Võib ju naerda ja rääkida vandenõuteooriatest ja võib öelda, et see kõik on liialdus, aga seni, kuni selgust on nii vähe ja ebaselgust on nii palju, siis ma kutsun kõiki üles mitte kartma koalitsiooni tervise pärast, vaid hääletama oma südametunnistuse järgi. Sest uskuge mind, ühel hetkel on ikkagi, nagu on üks tuntud poplaul “Final Countdown”, lõplik arvete klaarimine. Ja siis on teie süda puhas. Meie fraktsioon Mart Laari saamist Eesti Panga Nõukogu esimeheks teiseks ametiajaks kindlameelselt ei toeta.”