Riigikohus ei võtnud täna menetlusse prokuratuuri kaebust Marti Kuusiku kriminaalasjas – seega jõustusid maa- ja ringkonnakohtu otsused, millega ta mõisteti õigeks.
Riigikohus võtab kaebuse arutusele ainult siis, kui asja lahendamisel esimeses ja teises kohtuastmes tekkis olulisi õiguslikke probleeme või see on vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks. Praegusel juhul riigikohtu hinnangul neid aluseid ei olnud.
22. veebruaril jättis Tartu ringkonnakohus muutmata Viru maakohtu otsuse, millega mõisteti õigeks eksminister Marti Kuusik. Kohtule esitatud tõendite alusel ei olnud võimalik tõestada, et Kuusik kuriteo toime pani.
Marti Kuusikut süüdistati oma endisele abikaasale tervisekahjustuse tekitamises. Viru maakohus mõistis mullu 28. mail Kuusiku talle esitatud süüdistuses õigeks. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni prokuratuur.
Apellatsioonmenetluses ei olnud vaidlust selle üle, et kannatanule oli tekitatud kehavigastus. Keskseks vaidlusküsimuseks oli, kas olemasolevate tõendite alusel on võimalik tuvastada, et selle vigastuse tekitas kannatanule Kuusik.
Kohus selgitas, et Marti Kuusikut süüstavateks tõenditeks on kriminaalasjas vaid vahendlike tunnistajate ütlused. “Tugineda saaks vaid kuuldustele, mida on edasi andnud tunnistajad, kes ei ole ise sündmust pealt näinud ning teavad asjast vaid kannatanu hilisema jutu järgi,” tõi kohus välja.
Enda süüd Kuusik ise ei tunnistanud ning ka kannatanu ei heitnud talle ette lähisuhtevägivalda.
Lisaks käsitles ringkonnakohus apellatsioonmenetluses ka jälitustoimingute loa andmise õiguspärasust. Ringkonnakohus leidis, et ükski prokuratuuri põhjendustest ei ole piisav selleks, et jaatada jälitustoiminguks loa andmise vältimatut vajalikkust, mistõttu on maakohtu otsustus tunnistada Viru ringkonnaprokuratuuri 2. mai 2019 jälitustoimingu luba õigusvastaseks, õige.
Allikas: BNS