Kolmapäevases valitsuse infotunnis ründas opositsioon valitsust mitmel rindel ja alustas Indrek Saar koroona teemal, süüdistades valitsust ennetamistegevuse puudumises teise laine eel.
Üheaegselt peaministri ja rahandusministri rolli täitev Martin Helme selgitas, et värskete uudiste kohaselt on Eesti majandus Euroopas kolmandal kohal paremuse poolest selles osas, kuidas on tuldud toime koroonakriisiga, nii majanduslikult kui ka surmajuhtude vähesuse osas. “Eesti on koroonakriisiga suurepäraselt hakkama saanud,” täpsustas ta.
Lisaks ütles Helme, et valitsus on hoolega jälginud, kuidas pärast suvist madalperioodi läks haigestumine üles kõigepealt Lääne-Euroopas ja siis tuli teine laine Eestile järjest lähemale. “Valitsus on seda kommunikeerinud juba viimased poolteist kuud, me oleme teinud valitud, sihitud piiranguid ja meetmeid, et seda nakatumise tõusu hoida võimalikult väikses tõusujoones, mis on ka õnnestunud – tõus on olnud üsna lauge, võrreldes väga paljude teiste riikidega,” selgitas minister. “Kui Belgias on kuskil 1250 nakatumist 100 000 elaniku kohta, rekordriigid on olnud 1400 peal, siis meie oleme täna siin kuskil 400 piiri peal.”
Taavi Rõivas proovis valitsuse edu koroonaga võitlemises siduda eelarve puudujäägiga ja päris: “Kuidas te olete rahandusministrina eelarvepoliitika nagu kõige olulisem ülesandega – eelarve tasakaalus hoidmisega – hakkama saanud?”
Martin Helme selgitas, et kasvanud riigivõlg ei ole eksitus, vaid teadlik poliitika. “See suur riigivõlg ongi see instrument, millega me tagame majanduse hea käekäigu praeguses olukorras, millega me tagame selle, et on tööhõive, et ei ole tööpuuduse plahvatuslikku kasvu, et ei ole SKP kolinal kukkumist, et ei ole meil selliseid sotsiaalseid pingeid, nagu juhtus kümme aastat tagasi.”
Minister meenutas ka seda, et kui eelmine majanduskriis oli ja Reformierakond riiki juhtis, oli Eesti Euroopa kõige sügavamas kriisis, kõige suurem kukkuja. “Kummalisel kombel seda peeti nagu mingiks saavutuseks ja kiideti valitsust. Täna oleme me valitsus, kes on saanud kriisiga kõige paremini hakkama, me oleme Euroopa paremiku hulgas, aga ikka veel sõimatakse meid. See on lausa huvitav fenomen. Aga ma veel kord kordan, et eelarve tasakaal ei ole kõige olulisem eesmärk, vaid selleks on Eesti majanduse hea käekäik, sest sealt tuleb Eesti inimeste hea käekäik.”
“Tegelikult me oleme sellest esimesest majandusšokist läbi tulnud, oleme selle jaoks palju kulutanud n-ö võlaraha ja meil on veel järgmine aasta ees – ma olen täiesti nõus, kriis ei ole läbi, ka majanduskriis ei ole läbi –, järgmine majanduskriisi kõige ohtlikum koht ei ole meie siseriiklikud otsused, vaid kõige ohtlikum koht on see, mis juhtub meie peamiste kaubanduspartnerite ja maailma rahaturgudega. Sellises olukorras ei ole mitte aeg võtta kulutamise pedaali pealt jalg ära, vaid aeg on kulutamise pedaalile põhja vajutada.”