Rahandusminister Martin Helme toonitas, et Euroopa Liidu poolt uute maksude kehtestamine oli Eesti jaoks vastuvõetamatu ja nii fikseerisime ka valitsuse positsioonis. „Europarlament ja ka komisjon tõesti tahtis teha lausa mitut uut maksu, kuid liikmesriikide, muu hulgas Eesti vastuseisu tõttu seda ei tehtud,“ lausus Helme.
Mis puudutab plastikumaksu või ka taaskasutustasu kehtestamist plastikule, siis see on Helme sõnul jätkuvalt iga liikmesriigi oma valik – meil seda ei kehtestata.
Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison teatas sotsiaalmeedias, et pöördub viimasel Euroopa ülemkogul kokku lepitud plastimaksu asjas õiguskantsleri poole ja otsib võimalusi riigikohtusse pöördumiseks.
“Euroopa Liidu ülemkogul lepiti kokku plastikumaksu kehtestamises üleliiduliselt, mis on esmakordne Euroopa Liidus. Kindlasti pole see aga viimane maks, mis kehtestatakse Euroopa Liidu üleselt ja plastikumaks on vaid avalöök,” teatas Madison. “Selline samm tähendab, et Eesti peab hakkama juba järgmisest aastast maksma üle 30 miljoni euro Euroopa Liidu eelarvesse ja seda ainult seepärast, et Euroopa Liit liigub kindlal sammul suurema finantspoliitilise föderatsiooni suunas.”
Martin Helme ütles, et selles osas saab ta Jaak Madisoni ja kõiki teisi rahustada, et maksu ei ole ja praeguse valitsuse ajal ka ei tule.
„Samuti ei vasta tõele välja käidud number, see 30 miljonit oli komisjoni algne ettepanek. Kuna maksu ei tule, siis see ka ei päde enam,“ ütles Helme. „Selle asemel on tõepoolest liikmesriikide liikmemaksu arvestusse lisatud plastiku ringluses oleva koguse komponent, milles võetakse arvesse riigis uuena kasutusele võetavat plastiku kogust ja millele arvutatakse juurde mitmeid koefitsente, muu hulgas taaskasutuse kogust ja elanike jõukust. Samal ajal vähendatakse RKT osakaalu liikmemaksu arvutamisel. Selle arvutuse tulemusel peaks Eesti summa liikmemaksus suurenema umbes viis miljonit. Samas muutus meie liikmemaks ainuüksi RKT kasvu tõttu mõnel aastal kümnete miljonite võrra suuremaks.“
Martin Helme nõustub Jaak Madisoniga selles osas, et tegemist on föderalistide pressinguga tekitada Euroopa Komisjonile oma maksutulu, mis sõidab üle liikmesriikide maksu- ja eelarvesuveräänsusest. „Aga seekord õnnestus see ära hoida.,“ rõhutas ta.
Euroopa Liidu riikide liidrid leppisid ülemkogul kokku moodustada Euroopa komisjoni võetava laenuga 750 miljardi eurone majanduse taastamispakett, millest 390 miljardit antakse raskustes riikidele toetustena, 360 miljardit aga laenudena. Lisaks leppisid peaministrid kokku järgmise seitsme aasta EL-i eelarves.
UU