Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme ütles Postimehele, et kuigi tal on kahju, et Isamaa nendega läbirääkimistesse ei astunud, oli seda juba varem nende käitumisest näha.
“Põhilised märgid, mis mulle seda ütlesid, oli täielik soovimatus kuidagigi edasi liikuda Liina Kersna umbusaldusega või mõningate eelnõudega, mis varasemalt Isamaale endale väga vastumeelsed olid. Meil oleks olnud hääled koos komisjonides need lükata riiulisse,” rääkis Helme Postimehele.
Ta sõnas, et Isamaa otsus tähendab seda, et Reformierakonna liider Kaja Kallas jätkab peaministrin, too aga on peaministrina läbi kukkunud – ennekõike julgeoleku valdkonnas. “See õnnetus jääb meid nuhtlema kuni valimisteni,” lisas EKRE esimees.
Tema hinnangul oli nende erakonnal mitmeid häid ettepanekuid, mida teha energiahindade ja inflatsioonikriisiga ning ta ei näe, et praegune seltskond neid asju tõhusalt lahendada suudaks. “Arvan, et siin tuleb nüüd palju poliittehnoloogilist silmamoondust.”
Helme arvates tähendab otsus Isamaa jaoks seda, et oma maailmavaateid lahjendatakse. “Ma ei näe ka seda, et Isamaa kahe äärmusliberaalse globalistliku erakonnaga koostöös suudaks mingeid konservatiivseid väärtusi kaitsta. Parimal juhul suudab mõned kõige hirmsamad õudused pidurdada,” ütles ta, viidates näiteks vihakõne seadusele.
Küsimusele, mis nüüd saab perehüvitise seaduse eelnõust ja kas tema meelest tuleb nüüd Reformierakond oma häältega selle taha, vastas Martin Helme, et seda ta ennustada ei julge. “Seeder arvas, et koalitsiooniläbirääkimised lähevad jaanipäevani ja kauemgi,” ütles ta.
Riigikogus on aga vaid nädalajagu istungeid jäänud ning isegi, kui koalitsioonikõnelusi alustatakse sellest teemast, ei suudeta selle nädala jooksul Helme hinnangul asja lahendada. “Muidugi on võimalik, et kui valitsusliit lepib kokku niimoodi, tehakse täiendavad istungid ja ilma obstruktsioonita on see võimalik mõne päevaga ära menetleda. Aga ma küll kindel ei ole veel, et siin mingeid lõplikke lahendusi neil omavahel on kokku lepitud. Ma arvan, et nad hakkavad selle üle alles vaidlema.”
On ka võimalus, et Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa ei suuda koalitsioonilepet sõlmida. “See variant on muidugi olemas, arvestades kui närviline ja hapu on kogu sisepoliitiline atmosfäär,” tõdes ta. Samas ei pea Helme seda eriti tõenäoliseks, sest kui juba on võetud vastu otsus minna konkreetse erakondade ringiga läbi rääkima, tõmbab protsess poliitikud endasse sisse. “Loomupärane võimugravitatsioon tõmbab kaasa ja väga keeruline on kujutada ette, et puhutakse pill lõhki,” arvas ta.
Kui koalitsioonikõnelused ei peaks õnnestuma, paneks see Helme hinnangul ka Isamaa raskesse seisu. “Siis nad on oluliselt kehvemas läbirääkimiste positsioonis, kui nad näiteks praegu on,” arutles Helme.
Praegu on Isamaal võimalik hoida ähvardust õhus, et kui partnerid neile soovitut ei anna, minnakse teiste juurde, kuid kui need läbirääkimised läbi kukuvad, ei saa nad Keskerakonnalt ja EKRE-lt palju nõuda. Lisaks paneks ka avalikkus Helme hinnangul opurtunistlikku lähenemist pahaks. (BNS)