Mõnede maasikakasvatajate kaebekirjad ministrile, sõim ajakirjanduses valitsuse aadressil ja üldine hädakisa teemal, et kui ukrainlasi põllule ei lasta, mädanevad Eesti rahvale eluliselt tähtsad maasikad põllule, on juba tüütuks muutuv teema, kuid siin on veel olulisi momente, millele rõhutades peaksid need kaeblejad tõsiselt enda tegevusele mõtlema.
„Kui meil on ühel pool paarkümmend maasikakasvatajat, kes ei taha inimestele palka maksta ja pakuvad mustalt tegevatele inimestele 19. sajandi tingimustes tööd, teisel pool aga kümned tuhanded tööta jäänud Eesti inimesed, siis mina küll tean, kelle poolt mina seisan. Ma seisan Eesti inimeste eest, mitte nende epideemiat tagasi toovate ukrainlaste sisseveo eest ojatööjõuna,“ rääkis EKRE aseesimees Martin Helme raadiosaates „Räägime asjast“, lisades, et siin ei olegi millegi üle arutada.
Tema sõnu kinnitavad faktid: silmitsedes Eesti Maasikakasvatajate Liidu liikmete käibeid ja töötajate arvu, ei vaata kusagilt vastu tuhanded töötajad, keda peaks ilmtingimata väljastpoolt Eestit sisse tooma.
Enamik kasvatajatest kasutab kõrghooajal kümme kuni kakskümmend ning väljaspool seda hoitakse palgal üks kuni kolm töötajat, mõne erandina välja arvatud.
Kui uskuda maasikakasvatajate juttu, siis ilma nendeta jääb saak korjamata. Selle loogika järgi jääb vaid oletada, et hooajal kasutavad mitmed maasikakasvatajad odavat võõrtööjõudu mustalt, jättes sel moel ka riigile maksud maksmata.
Seega on need ukrainlasi põllule nõudvad maasikakasvatajad oma võttest ise selili lennanud ja paljudel neist jääb nüüd värisedes maksuametnikke oodata.
Võib arvata, et see muster kordub ka muude tegevuste puhul ja seda mitte ainult põllumajanduses, vaid ka mujal.
Martin Helme: „Hooajaliselt ei näita enamus, et neil oleks palju töötajaid, ka tööjõumaksud on väga-väga väikesed, et mitte öelda olematud. Ma küsin mis tööjõud? Vastus on väga lihtne – illegaalne tööjõud.“
Ta rääkis, et mustalt tööd tegevate ukrainlaste pealt makse ei maksta, nende töötingimused on iseloomulikud 19. sajandile, nad teevad 18-tunniseid tööpäevi ja siis räägivad mõned maasikakasvatajad, kuidas Eesti inimene neile tööle ei tule.
„Muidugi ei tule, kui neile ei maksta ametlikku palka ja kui neile ei pakuta euroopalikke töötingimusi, pakutakse tööd ilma sotsiaalsete garantiideta ja ainult mõneks kuuks, siis loomulikult ei tule,“ rääkis Helme..
Tänases raadiosaates „Räägime asjast“ tõid Mart ja Martin Helme välja terviseriski momendi, mille võõrtöölised meil praeguses koroonakriisis tekitavad, sest just Ukrainas, Venemaal ja Valgevenes on pandeemia kontrolli alt väljas.
„Meil on mingi seltskond, kes nui neljaks, täiesti kriisates nõuavad, et me peame võõrtööjõudu sisse tooma,“ rääkis Martin Helme raadiosaates, lisades irooniliselt, et ta lausa tervitab seda diskussiooni, sest see näitab mõnegi seltskonna tegelikke motiive ja kahepalgelisust.
Helme märkis, et kahtlemata on meil ka tublisid maasikakasvatajaid ja laiemalt vaadates on maasikakasvatus põllumajanduses väga väike sektor.
UU