Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme ütles Vikerraadio saates “Uudis +”, et erakonna toetuse tõusule aitasid kindlasti kaasa Toompeal toimunud meeleavaldused ja partei sõnumid politseiriigi teemal.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetus kerkis aprillis 23 protsendile, mis on ERRi tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlustes rekordtase. EKRE on teisel kohal nii eestlastest kui muust rahvusest valijate seas.
“Ma nõustun sellega, et toetuse kasvu taga on need sõnumid ja tegevused, mis just aprillikuu sisse on jäänud ja väga selge kommunikatsioon, mis meie erakonna poolt on olnud selle niiöelda politseiriigi teemal ja politsei reageeringu teemal nendele meeleavaldustele,” ütles Helme.
EKRE aseesimees Mart Helme ütles, et Toompea meeleavaldused ei olnud EKRE korraldatud, kuid neis nähti võimalust oma valijat kõnetada.
“Meie inimesed otsustasid, et nad lähevad ja küsivad nende inimeste käest, et mis neid siis erutab. Ja ei läinud tühjade kätega – ostsid riigikogu kohvikust pirukaid ja viisid korvitäite kaupa inimestele pirukaid ja pirukasöömise ja -jagamise juures said ka inimestega suhelda,” rääkis ta “Aktuaalsele kaamerale”.
Martin Helme märkis, et lisaks on toetuse tõusu taga veel suuremad trendid ja laiem taust.
“Eestis on võimul kaks erakonda, mis nimetavad end liberaalseteks, aga nende poliitika ei ole ühestki otsast liberaalne. Lisaks NETSile on riigikogu menetluses veel ju meediateenuse seadus, mis täiesti üheselt tekitab meediamajade üle riigiameti tsensuuri. Meil on hädaolukorra seadus, mis samamoodi suurendab Eestis peaministri võimuvertikaali ametiasutuste üle. Need loovad kahtlemata sellele tausta,” rääkis Helme.
“Ja kogu see valitsuse sünd, mis tekkis olukorras, kus rahval võeti ära võimalus otsedemokraatiat harrastada referendumi kaudu.“
“See sõnum, mis meil on olnud, et me oleme see erakond Eestis, mis vaatab rahva poole ja kuulab rahvast, on kahtlemata populaarsusprotsentides saanud peegelduse,” lisas Helme.
EKRE toetus tõusis märkimisväärselt ka venekeelsete valijate seas, tõustes populaarsuselt teiseks parteiks. Turu-uuringute AS-i küsitluste järgi annaks muust rahvusest vastajatest oma hääle EKREle 17 protsenti.
Helme sõnul ei saa vene valijaid käsitleda kui ühte ja ühtemoodi hääletavat kogumit. “Ka venelaste hulgas on erineva maailmavaatega inimesi ja erinevate poliitiliste eelistustega inimesi. See, et meil on olnud 25 aastat üks erakond, kes on sisuliselt monopoliseerinud seda vene häält, siis tegelikult see on väga halb ja ebaloogiline,” lausus Helme.
„Meie sõnum on olnud kogu aeg üks ja sama – meie seisame traditsioonilise perekonna kaitsel, me seisame immigratsioonivastasel positsioonil ja me ei ole nõus Eesti energeetikat ja põlevkivitööstust allavett laskma,” rääkis Helme.
ERR