Kolmapäeval võttis Riigikogu võimuliit vastu riigieelarve ja sellest katastroofilaadsest tootest rääkis oma kõnes EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.
Martin Helme: “Après moi, le déluge” – teate, kes nii ütles, eks? “Pärast meid tulgu või veeuputus”, Louis XV, kui ta oma armukese Madame de Pompadour’ga arutas riigi asju. Ja ega ta väga mööda ei pannud, pärast neid tuligi veeuputus, täpsemalt öeldes Prantsuse revolutsioon ja see oli vereuputus, verejõed, mis Prantsusmaal voolama hakkasid.
Täpselt see hoiak on minu meelest tänasel valitsusel Eestis: pärast neid tulgu või veeuputus. Nüüd, nii nagu Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 valitsus alustas, nii me ka lõpetame. Tegemist on valetajate valitsusega. Kõige kohta valetatakse! Me elame valede keeristormis!
Alustame sellest lihtsamast asjast, millest meile siin rääkis eelmine kõneleja, et majandust tuleb stimuleerida, sest majanduse langusfaasis tuleb raha juurde pumbata. Aga tema koalitsioonikaaslane enne seda rääkis, et majanduses on kõik juba hästi – kasvab, hästi on, inimesed saavad rikkamaks! Mõlemad olid valed, mõlemad suutsid valetada korraga.
Nüüd, see jutt, et oi, 2020. aastal oli riigieelarve miinuses, kulutati üle miljardi euro ära ja vaat selle tõttu me oleme nüüd siin, kus me oleme. Ei, see ei ole nii. 2020. aastal, tõepoolest, maailma majandus jäi pooleks aastaks seisma, koroona tõttu jäi kõik seisma. Tarbimine jäi seisma, reismine jäi seisma, kõik jäi seisma, maksulaekumised jäid seisma. Võtsime laenu ja selle laenu suurusjärk oli 1,2 miljardit, lisaks kulutasime töötukassa ja haigekassa reserve. Ja selle tõttu elu Eestis läks paremaks. Päriselt läks paremaks! Ettevõtted elasid selle kõik üle, töötajatel oli võimalik see kõik ka üle elada. Selle kulutamise tõttu oli parem elu.
Pärandasime järgmisele valitsusele, Kaja Kallase valitsusele, sisuliselt tasakaalus eelarve ja 8%-lise majanduskasvu. Mida tegi Kaja Kallas? Tegi lisaeelarve kohe 2021. aasta kevadel, suurusjärgus 650 miljonit tehti lisakulutusi. Mis oli aasta lõpul eelarve miinus? Ohoo, 700 miljonit! Ehk kogu selle aasta miinus praktiliselt oli Kaja Kallase ja, ütleme, Reformierakonna, Keskerakonna ehk Kaja Kallase esimese valitsuse miinus. Sealt pandi pedaal põhja laenamise ja ülekulutamisega. Järgmisel aastal juba 1,6 miljardit, siis juba 1,5 miljardit, 2 miljardit, 1,7 miljardit ja järgmine, nüüd see eelarve, mis meil siin ees on, jälle 1,7 miljardit ülekulu.
Selle kõige tagajärjel on kahekordistunud Eestis riigivõlg. Selle tulemusena – see jutt, mida meile siin Marek Reinaas rääkis, no ennast ilmselt ajas ka muigama, et varsti ajame eelarve tasakaalu. No teie ei aja mitte midagi tasakaalu. Esiteks, Eesti 200 – sellest ei ole mõtet rääkida, nemad enam ei puutu asjasse varsti. Aga ka Reformierakond – isegi kui ta oskaks, siis ta ei tee seda, aga ta ei oska ka. Ta ei teagi, mis see tähendab, ta ei oska.
See jutt, et nemad tulid eelarvet korda tegema, viis aastat on ajanud riiki pankroti suunas ja nüüd me oleme selle pankrotiga sealmaal väljas, et eelarve miinus on 4,5%, kümnendi lõpuks üle 30% Eesti võlakoormast ja selle teenindamine ligemale 500 miljonit eurot aastas. Ainuüksi selle jaoks, et kui me maha ei maksa, vaid lihtsalt selle võla intressi maksmine 500 miljonit eurot aastas.
Sel ajal, kui ma veel valitsuses olin, rahandusminister olin ja me eelarveid tegime, see oli juba enam-vähem sama summa, mis meil tol ajal oli riigikaitseraha. Okei, riigikaitseraha oli üle 600 miljoni tol ajal. Aga see on pöörane raha, millest me räägime – kaks korda automaksu. Automaksu on meil 230 miljonit, vähemalt teoorias peaks sisse tooma, aga tegelikult loomulikult ei too. Käibemaksu tõusu tegime, see pidi juurde tooma 200 miljonit eurot. Ehk siis me tõstame kõiki makse selle jaoks, et ainuüksi maksta intresse selle raha pealt, mille Reformierakond on viis aastat järjest eelarvet korda tehes, Eesti majandust kasvama pannes lihtsalt laiaks löönud.
Vale on seegi, et see kõik on vajalik sellepärast, et me teeme riigikaitset. No ei tee riigikaitset! Riigikaitsekulu 2026. aasta eelarves suurendati – juba enne oli väga suur, eks ole – umbes suurusjärgus 800 miljonit, aga võlgu võetakse 1,7 miljardit. Ehk enam-vähem miljard läheb ju kuhugi mujale, ei lähe riigikaitse peale! No kuhu ta siis kurat läheb, kui me kõike kärbime kogu aeg? Kodustelt emadelt kärbiti ära tervisekindlustus, eks ole, huviharidust kärbitakse, väikekoole kärbitakse, teedeehitust kärbiti siin mitu aastat järjest. Kõike kärbime, aga muudkui kulud kasvavad. No me kõik teame, kuhu kulud lähevad: virutamise peale, korruptsiooni peale, Rail Balticu peale, tuulikute peale, homoagenda peale. Vot sinna läheb raha! Vot sinna läheb raha ja seda raha keegi ei loe.
Nii et selles mõttes kõik, mida meile siin räägitakse, on vale. Nii nagu on vale seegi, et aa, me teeme kõigi aegade kõige suurema tulumaksu langetuse ja inimestele jääb raha kätte. Kullakesed, ei jää rohkem raha kätte! Seda on võimalik ainult siis, kui sa demagoogitsed, nii nagu Annely Akkermann siin demagoogitses, et me võrdleme tulumaksurida eelmisel aastal ja üle-eelmisel aastal nüüd järgmise aastaga. Jaa! Aga kõrvale paneme: tõstetud on tulumaksu varasematel aastatel, mistõttu juba varasematel aastatel inimesed hakkasid vähem raha kätte saama. Nüüd nad hakkavad nõksa sellest tagasi saama, mis enne ära võeti. Lisaks sellele on tõstetud käibemaksu, lisaks sellele on tõstetud aktsiisimakse, lisaks sellele on tehtud automaks. Lisaks sellele on viie aasta jooksul, mil Reformierakond on riigi rahandust korda teinud ja majandust kasvama pannud, olnud meil 50%-line inflatsioon.
Mitte keegi ei hakka mitte midagi rohkem kätte saama. See on ammu enne ära võetud. Ostujõu taastumiseni võtab aega ikka veel, kui me võtame algusajaks Kaja Kallase esimese valitsuse 2021. aasta alguses ja hakkame vaatama ostujõudu, siis see ostujõud ehk inimeste tegelik rikkus, mis siis oli, taastub alles võib-olla aasta-kahe pärast. Me oleme vahepeal kümme aastat vaesemaks jäänud, kui me selle kõik paneme perspektiivi. Keegi ei hakka midagi rohkem kätte saama. Vaesumine peatub või aeglustub. Vot see on see eelarve. Aga kes need võlad ära maksab? Pärast meid tuleb veeuputus.”