Täna esitas Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõule parandusettepanekud, mille eesmärk on mitte lammutada praegust toimivat eraharidussüsteemi enne haldusreformi läbiviimist ning vältida islamistlike erakoolide tekkimist Eestis.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on esimese muudatusettepaneku sisuks säilitada praegune kord, mille järgi erakoolid saavad tegevustoetust lepingu alusel otse haridusministeeriumilt ning seda mitte suuremas summas kui munitsipaalkoolidele kehtestatud ülempiir.
„Enne haldusreformi, mis on valitsusel kavas 2017. aastal ning sellega kaasnevat koolivõrgureformi pole mõistlik toimivat süsteemi lammutada. Põhi- ja keskhariduse korraldamine on kohalike omavalitsusüksuste ja riigi väga oluline ülesanne ja see puudutab paljusid Eesti inimesi, mistõttu muudatused selles valdkonnas peavad olema põhjalikult ja pikaajalist perspektiivi silmas pidades läbi analüüsitud. Hea õigusloome tavaga ei ole kooskõlas üksikküsimuste lahendamine seaduse muutmisega, kui valdkonnas on läbiviimisel suured struktuursed muutused,“ ütles Helme.
„Kui valitsuse kavandatud seadusega erakoolidelt maksuraha tegevustoetuseks ära võtta, siis paljud koolid on sunnitud uksed kinni panema. See mõjub halvasti nii lastele, nende peredele kui ka haridussüsteemile tervikuna. Pealegi, kui kooli sulgemise tõttu peavad lapsed minema munitsipaalkooli, siis tuleb riigil kohalikele omavalitsustele sama raha ikkagi välja maksta. See tähendab, et riigi jaoks rahalist kokkuhoidu ei tule,“ ütles Helme.
Helme sõnul tahab haridusministeerium, et riik ei peaks erakoolidele tegevustoetust enam maksma ja omavalitsused saaksid niiöelda vabatahtlikult otsustada, kas oma kandi erakoole toetada või mitte. „Konks on selles, et vabatahtlikkuse puhul ei ole riik kohustatud omavalitsustele raha andma. Sisuliselt tahab haridusminister Ligi lükata selle kulu oma eelarvest kohalike omavalitsuste kaela. Leiame, et lapsi tuleks koolide toetamisel maksurahaga võrdselt kohelda sõltumata nende omandivormist ja seetõttu on vastava kulu kandmine haridusministeeriumi eelarvest põhjendatud.“
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni teise parandusettepaneku kohaselt tuleks seadusesse kirjutada punkt, et usuõpetus toimuks Eestis asuvates erakoolides eesti keeles.
„Ettepanek on esitatud julgeolekuriskide maandamiseks, arvestades võimalikku immigrantide tulekut Eestisse. Kui Eesti riik on seadnud eesmärgiks, et haridus peab olema riigikeelne, siis näiteks araabiakeelse usuõpetuse raames või ettekäändel on mujal Euroopas hakatud levitama vaateid ja informatsiooni, mis suurendab moslemi kogukondade radikaliseerumist ning sellest tulenevalt ka terroririski,“ selgitas Helme.
Samuti tegi konservatiivide fraktsioon muudatusettepaneku lükata erakoolide seaduse muudatuse kehtima hakkamine praegu kavandatud 2017. aasta 1. jaanuari asemel kooliaasta alguseks ehk 1. septembrile 2017.
UU
Foto: Scanpix / Reuters