Teisipäeval tutvustas minister Jürgen Ligi Riigikogus uut riigieelarvet ja seda käkki kommenteeris oma kõnes ka EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.
Martin Helme: “Vaatasin seda ettekannet vahepeal saalist, vahepeal telekast, mõtlesin tulla ka küsimusi küsima, aga siis ma otsustasin, et ei, ma ei küsi. No lihtsalt ei ole mõtet, mis sa hullu inimesega vaidled.
Kõik küsimused, mis olid sisukad – selle peale vastas Jürgen Ligi, et ta ei saanud aru küsimusest. Ja kõik küsimused, mis olid lihtsad – nende peale ta teatas, et küsimus oli vale või valesti küsitud või üldse midagi sellist, mis talle ei sobinud. No mis sa hullu inimesega vaidled.
Pärast seda, kui eile sotsid päästsid ära Eesti kõige aegade kõige halvema valitsuse naha ja jätkavad Reformierakonna ja Eesti 200 võimul hoidmist, on mõistetav, et Jürgen Ligi, kes on eluaeg arvanud, et ta on universumi direktor, ei mahu üldse sellesse ruumi enam ära ning laiab ja ülbitseb ja näägutab inimestega oma parimas vormis.
Aga sellest muidugi ei piisanud. Tema enda erakonnas peetakse teda täpselt nii palju ikkagi meeskonna osaks, et sellesse luuserite videosse, kus nad üksteist kiitsid, kui tublid nad on ja kuidas nad kavatsevad erakonna toetuse tõusule keerata, sinna ei olnud Jürgenit ikkagi võetud. Sellesse reklaami ta ei mahtunud, hoolimata sellest, kui kõva mees ta on. Ja eluaeg on sporti ka teinud.
Aga tuleme eelnõu juurde. Jaa, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, meie fraktsioon, palub ka selle esimesel lugemisel tagasi lükata. See on nii õudne eelarve, et siin ei ole enam midagi parandada, see on otsast lõpuni vale. Vale nii sisu mõttes kui ka selle mõttes, kuidas seda meile müüakse.
Tahaks muidugi aru saada, kuidas mahub selle maailma sisse, mida meile näidatakse, veel üks teine ja temast palju suurem maailm. Teisisõnu, kui meile räägitakse, et marudalt on valitsus pingutanud, nii et higipull on otsa ees, et ikkagi kokkuhoidu teha ja kärpeid teha, siis kuidas on võimalik, et eelarve maht jälle plahvatab ja see plahvatuslik eelarve mahu suurenemine tuleb ju laenurahaga.
Ehk siis mingist kokkuhoiust, mingist kärpimisest, mingist eelarve jätkusuutlikule kursile panemisest ei ole ju juttugi. See on sama nahaalne vale nagu kõik need teised Reformierakonna valed, nagu Eesti majandus kasvaks või ma ei tea mis.
Selle eelarve sisse, ärme unustame, on jälle planeeritud maksutõusud. “Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse.” Kõigi aegade kõige suurem maksulangetus, sellele lihtsalt eelnesid kõigi aegade kõige suuremad maksutõusud ja sellele järgnevad kõigi aegade jätkuvad maksutõusud.
Kui oleks siin puldis olnud inimene, kellega on mingisugunegi mõistlik võimalus debatti pidada või vähemalt mingisugust vaidlust pidada, siis oleks tahtnud teada, mitu korda peab veel astuma selle reha otsa, mille nimi on aktsiisitõus ja piirikaubandus, enne kui mõistus koju tuleb.
Aga tegelikult me ju teame, et mõistust ei saa koju tulla, see peakolu on nii tühi. See juhmus, mis meie riigi rahanduse ja riigi juhtimisega praegu meile kõigi silme all näkku irvitab, on nii suur, et võibki jääda selle reha peal tallama, võibki jääda seda piirikaubandust kasvatama.
Me viime jälle Lätti sadu miljoneid, Läti eelarvesse sadu miljoneid, sellesama idioodijutuga, et kuskilt peab ju Eesti riigi eelarve ka laekumisi saama. Mitu korda me selle nüüd läbi käime? Kolmas kord, kümne aasta jooksul kolmas kord käime sellesama asja läbi. Kõik need argumendid aktsiisipoliitikas on ära räägitud, reaalses elus ära tõestatud, vead on ära parandatud EKRE rahandusministri poolt ja kogu see vigade parandus visatakse aknast välja, tehakse uuesti sama lolli jutuga, mida räägiti esimesel ja teisel korral.
Mis maksulangetustest me räägime, mis maksutaseme langemisest me räägime? See on ju lihtsalt valedega müüdud eelnõu, valedega müüdud eelarve. Noh, sinna juurde oli ju eeljutt kevadel ja suvel. Mäletate, suur kampaania oli. Eesti Pank pandi ka Reformierakonna tööd tegema. Hakkasid meil siin Eesti pankurid ja veel mingid eelarvenõukogud rääkima, et nüüd tuleb ikka võtta tõsiselt ennast kokku, nüüd tuleb hakata laenurallit pidurdama ja riik tuleb panna finantsiliselt stabiilse paranemiskursile.
Ja siis vastasid meie peaminister ja rahandusminister ja ütlesid, et nüüd me hakkame seda kärpimisasja tegema ja seda defitsiiti vähendama. No kuhu see defitsiiti vähendamine jõudis siis? Ei jõudnudki kuhugi. Täpselt nii palju vähendati seda defitsiiti, et valimistele vastu minnes kirssidega kõigile jäätist. See on ka vale! See on ka vale, pudistatakse mingitele huvigruppidele.
Minult küsisid ajakirjanikud, et kas EKRE teeb ka parandusettepanekuid eelnõule. Muidugi teeme. See tagasilükkamine, me teame küll, sotsid hakkavad parandama eelnõu, neil on vaja ju oma saamised sisse kirjutada. Läbi ei lähe, hääli ei ole selle jaoks siin saalis. Aga me teeme muidugi muudatusettepanekuid ja need on kõik sellised, mis näitavad puust ette ja punaselt ära nii valitsusele kui ka neile ajakirjanikele, kes minult iga nädal küsivad, et ei nojah, aga kellelt te siis selle raha ära võtate.
Väga lihtne. Me võtame ära Rail Balticult raha, me võtame ära tuuliku ja päikese subsideerimise rahad, sajad miljonid, me võtame ära äärmusvasakpoolsetelt ja ühiskonda hävitavatelt-lõhkuvatelt MTÜ-delt raha, sajad miljonid, sajad miljonid. Miljardi kokkuhoidu saab teha ausalt öeldes ilma pingutuseta, niimoodi et keegi haiget ei saa.
Ei ole vaja õpetajate palkasid kärpida, ei ole vaja päästeametnike või politseinike palkasid kärpida, ei ole vaja hoolekodukohtasid vähendada või kallimaks teha, ei ole vaja jätta ehitamata neljarealisi teid. Lihtsalt see koht, kus meil täna eelarvesse on kirjutatud sadade miljonitega kas korruptsioon, varastamine või äärmusideoloogia rahastamine, tuleb ära sulgeda ja raha jääb üle.
Raha jääb üle selle jaoks, et langetada makse, ja raha jääb üle selle jaoks, et saada majandus kasvama. Nii lihtne! Aga noh, meil siin, kui sa küsid nendelt inimestelt, kes neid otsuseid teevad, siis nad vaatavad sulle otsuse ja ütlevad, et ei saa aru. Ei saa aru! Vale küsimus oli. Ega muud ei ole, kui valija peab minema pühkima selle jama.”