Parlamemtaarse demokraatia lammutamine nn liberaalide poolt jätkub täiskäigul. Andsime eile üle umbusaldusavalduse nn bolti-ministrile Tiit Riisalole (Eesti 200), nüüd anti teada, et kiiret pole – minister võtab vaevaks parlamendi ette tulla alles 3. juunil ehk kolme nädala pärast.
Kas tasub vaeva? Võib ju siis juba enne suvepuhkuse ära pidada ja septembris hääletuse teha! Uskumatu!
Kui viiendik parlamendist ütleb, et nad on kaotanud usalduse mõne ministri vastu, on see reeglina pandud hääletusele samal või järgmisel päeval. Haridusminister Kristina Kallase umbusaldus võeti ette järgmisel nädalal, Riisalo oma järgmisel kuul. Kui me Kaja Kallasele peaks umbusalduse esitama, kas siis tuleb arvestada, et hääletada saab seda järgmisel aastal? Või otsustab kolalitsioon – nagu nüüdseks kombeks on saanud -, et opositsioon segab nende tööd ja seda asja saali ei toodagi?
See oleks, muide, üks väheseid asju, mida nad teeks seadust rikkumata, sest kodukord tõepoolest ei näegi ette mingit tähtaega, mille jooksul umbusaldust päevakorda võtta. Võib ka oodata uute valimisteni ja üldse mitte hääletada seda tüütut asja!
Samas, kui juba nii nahaalselt käitutakse, siis mis põhjust neid valimisigi teha…
Umbusaldusavalduse viivitamatult mittemenetlemine on parlamentarismi ja demokraatia agoonia surmakorin. Meil on võimul illegitiimne režiim, kes on pannud jää peale põhiseadusliku korra. See sai alguse kaporatuuri riigipöördega, jätkus koroonadiktatuuriga ja sai lõpliku kinnituse eelmiste riigikogu valimiste e-võltsimisega.
Vajadus ausatel ja põhimõttekindlatel inimestel seista vabaduse eest, pole viimase 30 aasta jooksul kordagi olnud suurem kui praegu.
Martin Helme, EKRE esimees