Lääne-Euroopas toimuv näitab, et liberaalses ühiskonnas ei anta endale reaalsusest enam aru.
Praegu jätkub massimigratsioon Euroopasse, mille üheks eesmärgiks on liberaalide arusaama järgi vananeva Euroopa elanikkonna täiendamine migrantidega, kes peaksid justkui eurooplastele pensioni teenima hakkama.
Esiteks aga vahetatakse sel moel välja euroopalik elanikkond ning asendatakse see aafriklaste, araablaste ja paljude teistega, kelle sündivus on jätkuvalt kõrge ja kes loovad siin poole sajandiga Afroaraabia. Aga see on vaid asja üks pool.
Kolmanda maailma migrandid ei sobi Euroopasse ei kultuurilise erinevuse ega paljudel teistelgi põhjustel, milleks üheks on kahtlemata teistsugune peremudel.
Migrantide pered on laste arvult suured ja neist elavad sageli mitu põlvkonda koos, kusjuures vanem põlvkond on väga lugupeetud. See tähendab, et lapsed peavad ka oma vanemaid ja vanavanemaid ülal.
Ühest küljest nõuab see, et perel peab olema suur sissetulek (mida kehva hariduse ja kehvapoolse töökultuuriga migrandid endale enamasti lubada ei saa) ja teisalt – sellistes peredes läheb kogu raha argielu, laste kasvatamise ja vanuritele muretu vanaduspõlve tagamiseks.
See aga tähendab, et migrandid ei lähe kaasa lääneliku säästmisega, mis tagab pensionifondide võimekuse. Või siis läheb kaua aega, enne kui migrandid võtavad (kui võtavad) üle lääneliku vanaduspõlveks säästmise mudeli. Praegu peavad nende vanureid üleval lapsed, mitte eluõhtule jõudnute säästud.
Kolmanda maailma migrantide lasterohkus annab tagasilöögi paljudele liberaalse Lääne projektidele. Lääne naised leiavad, et lapsed mõjuvad kliimale halvasti ega sünnita seetõttu – aga ega araablannad, hindulannad ja aafriklannad seepärast laste saamist lõpeta.
Valge Euroopa hoiab ennast tagasi ja päästab lastetuse ja homoseksuaalsusega kliimat, aga Kolmas maailm jätkab lasterohkusega vanat eluviisi, mis tähendab, et eurooplased suretavad ennast välja, teised aga möllavad Maa peal edasi.
Globaalsemas pildis aga läheb maailm sündivusega Hiina teed pidi, kus laste vähesuse tõttu on mingil hetkel Maal tohutu hulk üksikuid vanainimesi, keda on ometigi vaja ülal pidada. Kas tehnoloogia suudab inimkonda nii toita, et vähenev elujõuliste töökäte arv suudab ülal pidada vanurite armeed?
Kui Euroopa on ätiks muutumas, siis tuleb midagi endaga ette võtta, mitte kutsuda endale külla suur armee hästisigivaid võõraid, kelle mentaliteet ja traditsioonid ei aita kuidagi Lääne probleeme lahendada.