07.05.2019
Rahvussuhted
„Pusa oli sootu, tegi presidendist vähem naise, tegi presidendist rohkem inimese,“ arutles üleeile Raadio 2 saates „Olukorrast riigis“ tuntud ekrefoob Ahto Lobjakas.
Misasja? Kas proua president on Lobjaka arvates liiga mehelik? Või polegi naine inimene?
Paljusõnaline Lobjakas jõudis enne juunisse planeeritud eetrist lahkumist seega taas oma väljendusrikkuses ämbrisse astuda, kui president Kersti Kaljulaidi sõnumiga dressipluuse kommenteerides vedas selge vahe naise ja inimese vahele.
Ometi ei tõmmanud ükski leheneeger selle peale saagi käima, nagu tehti siseminister Mart Helme puhul, kui ta võrdles presidendi kohatut käitumist emotsionaalselt ülesköetud naisterahva omaga.
Kuid see ei olnud veel kõik – samas lõigus mõtles Lobjakas siseministrile lõpused külge. Kui keegi ei tea, siis lõpused on vee-elukate hingamiselund. Kujutab keegi ette, et ühe iseseisva riigi ministrit võrreldakse rahvusringhäälingus näiteks sägaga?
Tsitaat: „Ja ma arvan, et Mart Helme ka mingisuguste lõpustega ei taju, kui ta ründas presidenti kui naist, sest president käitus päris selgelt soorollist väljas ja see ongi presidendi ülesanne.“
Ütleme nii, et filosoof Lobjakas läks siin pehmelt öeldes libedale teele.
Presidendi sõnumid on muidugi vastuolulised – ühelt poolt kutsub üles sajale vihavabale päevale ja seejärel teatab, et sõna on vaba. Seetõttu on mõistetav, et Ahto Lobjakal ja teistel orientatsiooni kaotanud sõnaseppadel selles segaduses raske järge pidada ja nii kipuvadki asjad käes lappama minema.
Kogu selles loos on EKRE jaoks positiivne see tõsiasi, et Lobjaka kaassaatejuht Andrus Karnau prognoosis, et EKRE võib järgmised riigikogu valimised võita.
„Ma pakun, et EKRE, mis on nende valimiste eel kõvasti populaarsust kasvatanud, kasvatab seda nelja aastaga veel. Ja arvestades seda, et Eestis ei ole vastasjõudu, kes suudaks EKRE-le vastu hakata,” ütles Karnau.
“Me näeme seda, et EKRE dikteerib päev-päevalt, tund-tunnilt seda, millest me räägime, mille üle me arutame ja kui me arvame, et sellel ei ole positiivset mõju EKRE populaarsusele, siis me eksime,” sõnas Karnau.
Tõsi ta on. Ei möödu päeva ega isegi tundi, mil mõni meediaväljaanne ei võta üles EKRE teemat, seejuures on teised parteid üsna vaeselapse rolli jäetud.
Isegi teemas, et sotsid valivad endale varsti uue esimehe, jookseb sinimustvalge niidina läbi see, kuidas nad peaksid suhestuma rahvuskonservatiividesse.
Rääkimata sellest, et eraldi uudised tehakse neist EKRE liikmetest, kes millisesse nõukogusse pääseb samal ajal kui teiste parteide liikmete koha pealt jäetakse meediatarbija infosulgu.
Kokku on see kõik muidugi vesi EKRE veskile ning nõnda on massimeedia ise võtmas üle portaali Uued Uudised kui partei häälekandja ja propagandisti rolli.