06.06.2019
Paberlehtede väljasuremist on kardetud juba ammu, nüüd on see käegakatsutavam kui kunagi varem. Pole ka imestada, sest inimesed ei saa usaldada ajakirjandust, mis on kaldu ja täis valesid.
Uudiste hankimine on kolinud sotsiaalmeediasse ja kui üldse, siis paberlehtede sisu loetakse nutitelefonidest. Postimehe peatoimetaja Peeter Helme sõnul langevad küll paberlehtede tiraažid, kuid ta ei nõustu nendega, kes ennustavad paberlehtede peatset surma. Äripäeva peadirektor Igor Rõtovi hinnangul on aga ajalehed juba ajaloo prügikastis ning nende surm on pikk ja piinarikas.
“Kriitika ajakirjanduse aadressil on vali või näib vali. Kindlasti on see nähtus seotud sotsiaalmeediaga, mis muudab meie suhtluse kiiremaks ja mustvalgemaks,“ rääkis Helme Vikerraadios.
Postimees on teinud agoonilise katse muuta nähtavaks oma maailmavaade, lisades päisesse Eesti Vabariigi Põhikirjast võetud preambula „Seisame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise eest läbi aegade”, mis on justkui punkt paremkonservatiivide programmist. Sellega tahab Postimees eristuda vasakliberaalsest ja nendega meediaturul konkureerivast Delfist/Eesti Päevalehest, iseküsimus on, kas sellele ka sisu järgi tuleb.
Samas tunnistas Helme, et kuigi uue hüüdlause võtmisel on nii toetajaid kui ka kriitikuid, ei lähe see enamikele lugejatele tegelikult korda ning hüüdlause on mõeldud eeskätt ettevõttele endale. Kas sama kehtib ka lehe sisu kohta, pole lisatud.
Peeter Helme ei nõustu arvamusega, nagu oleks Postimees muutunud selle omaniku survel selgelt vaid konservatiivse maailmavaate kandjaks.
Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald ütles ERR-ile, et nende hüüdlause, mida päisesse ei panda – „Eesti Päevaleht on homse päeva leht “- markeerib nende ajalehe ideoloogilist suunda ja on aluseks edasisteks tegevusteks.
Tänaseks on Eesti Päevalehe ilmumine laupäeval juba lõpetatud ning „homseid uudiseid“ saab lugeda paberil vaid viiel korral nädalas..
Äripäeva peadirektor Igor Rõtov ütles, et trükiajakirjanduse surm on pikk ja piinarikas, tehnoloogia areng võimaldab ajakirjandust teha siiski ka muudel platvormidel.
Hiljuti ostis pool Õhtulehe osalust Alexela (vennad Heiti ja Marti Hääl). Saab näha, kas seal hakkab midagi muutuma suunas, kus kasutatakse ära oma majanduslikes huvides või poliitilise mõjuvõimu saavutamiseks, kuigi Rõtov seda ei usu.
“Ma lugesin ERR-i portaalist Postimehe peatoimetaja Peeter Helme kommentaari, et paberleht oli, on ja jääb. Olgem ausad, paberleht on ajaloo prügikastis ja trükiajakirjandus kaob ära. Surm ei saabu kohe, see on pikk ja piinarikas. Trükiväljaanded kaotavad oma lugejaid,“ konstateeris Rõtov. Seda viimast mõtet toetavad ka tiraažide võrdlused ning lugejauuringud.
Rõtov ütles, et Ekspress Grupp ja Postimehe Grupp on olnud suured kannatajad Google´i ja Facebooki tulekuga – kümme aastat on majandus edasi arenenud, aga nemad on vaevu paigal püsinud.
Kokkuvõttes märkis ta, et maailmast adekvaatse pildi saamiseks tuleb jälgida kõiki erinevaid väljaandeid.
Rõtov tõi välja, et vaatamata üha enam uutele platvormidele üleminekule, peab toodetud ajakirjanduslik materjalid olema head, andes mõista, et lugejad ja tellijad hääletavad jalgadega. Seega – ainus viis neidki lugejaid hoida, kes veel on jäänud, on pakkuda professionaalset ja tõepoolest objektiivset käsitlust ning tõest infot, mitte püüda agooniasse sattudes klikijahile minnes fänne skandaalsete, kuid kallutatud pealkirjadega, kontekstist välja rebitud mõtetega ning laimu levitamisega, mis kokkuvõttes lööb lehetegijaid ennast.
Kõik, kes meediat vähegi jälginud, näevad seda ebaprofessionaalsust ja ebaproportsionaalsust iga päev ning on kaotanud huvi.