Täna on Isadepäev, ja kõik isad ja vanaisad peaksid olema eriti tähelepanelikud emade ja vanaemade vastu. Sest selline on alati olnud tõeliste meeste roll – loovutada naisele koht lõkke juures, iste rahvast täis bussis, jäätise, palga ja õiguse valida asju esimesena.
Isa aunimetus on meile, meestele, eriliste teenete eest antav eksklusiivne eluaegne tiitel, mida ei saa inimeselt ära võtta. Halvalt isalt võib võtta vanemlikud õigused, aga isaks ta jääb ikka. Samas ei saa lapsel olla mitu isa, see on bioloogiliselt võimatu, seega tegemist oleks haiglase fantaasiaga petturitega, kelle eest tuleks lapsi hoopis kaitsta. On mehi, kes lapsendavad teiste isade lapsi – nende isade, kes on lahkunud või allakäinud. Aga reeglina ei saa mees kedagi lapsendada üksi, ilma naise osaluseta.
Muidugi peavad isad toetama emasid ja üldse naisi mitte ainult täna, vaid aastaringselt, sest naine oli loodud looduse või siis Jumala poolt mehest nõrgemana ja talle oli antud meie eksistentsi tähtsaim ülesanne: kanda, sünnitada ja kasvatada lapsi. Isa roll oli kahtlemata kergem: kõigest olla mees, aidata naist ja lapsi kõiges ja kaitsta neid. Isa ei pea 9 kuud kandma endas last, mis ei ole kerge ülesanne. Ja nagu ütles kunagi Maksim Gorki – „roomama sündinud lennata ei saa“ – nii ka ennast „naiseks“ lõiganud mees ei sünnita last, kohe mitte ühestki olemasolevast või tekitatud avausest. Selline olend on sant, ta on aher, nagu kahe mehe kooselu. Selline leibkond saab ainult omastada mõne naise sünnitatud last – varastada või osta. See on sama amoraalne ja lapse suhtes kuritegelik, nagu Venemaa poolt ukrainlaste laste röövimine. Kuna aga Eesti Vabariigis ei ole rahva poolt ausal teel valitud võimu, lubavad ja soodustavadki ebaseaduslikud võimud lastevastaseid kuritegusid ja inimkaubandust.
Postimees on täna pühendanud Isadepäevale osaliselt armsa juhtkirja, aga kuna tegemist on ju anonüümse artikliga, siis selle autoriks võib olla kes iganes, kasvõi Kersti Kaljulaid. Kes väitis, et nõukogude aja lastel polnudki lapsepõlve. Meile pähe määritud p.residentidega ongi nii, et nende mälu on nõrgestatud, tõenäoliselt pideva lennukiga lendamise ja üle jõu käiva pingelise vaimse töö, aga mitte millegi piinliku tagajärjel. Toomas Hendrik Ilves ka väitis, et N. Liidus ei olnud restorane. Lõpuks tuli tal otsida uut naist Lätist, kus eesti keel ei ole levinud ja Eesti p.residentide kahtlasevõitu naljadega ei olda nii hästi kursis.
Niisiis Postimees kirjutab:
„Nõukogudemaa ei vajanud emasid ja isasid, vaid sõdureid ja poemüüjaid, arste ja miilitsaid, traktoriste ja lüpsjaid. Laste kasvatamisega sai Nõukogudemaa isegi hakkama: lasteaiad olid tasuta ja kogu riik oli lastekodusid täis. Mõnikord viidi lastekodulapsi kinno ja siis said kõik kohe aru, kellega on tegemist – täidega võitlemiseks aeti Nõukogude Liidus lastekodulaste pead kiilaks.“
Jah, ja ei olnud ei lapsepõlve ega restorane, kuulsime juba. Aga kõik öeldu kehtib ju ka tänase rippumatu Eesti kohta: meil ju ka ei vajata emasid ja isasid, isegi PPA ankeetides kaotati lahter „sugu“. Ja sonitakse midagi „vanem nr. 1“ ja „vanem nr. 2“ teemal. Ja meie kohtlastel homoseksuaalsete ajudega süvariiklastel kaks ilma kolmandata ei jää. Kahjuks oskavad nad oma harimatuse juures siiski lugeda sajani, nii et meie väike vabariiklik psühhoneuroloogia haigla alles alustab…
Ah et Nõukogudemaa vajas sõdureid? Kas Eesti praegu ei vajagi? Selline mulje võis jääda, kui EV kaitseväe ülemjuhataja keelas sõduritel meie isamaa vormi kandmist 9. mail pronkssõduri kandis ja võimaldas sõjaväeosas pedefilmi vaatamist kohustuslikus korras. N. Liit vajas sõdureid, aga meie mitte? Mida teevad siis meie poisid missioonidel ja kordusõppustel – muidu tšillivad? Aga liitlaste väed Tapal?
Eestimaa ei vaja poemüüjaid, arste ja miilitsaid, traktoriste ja lüpsjaid? Ärge sellist iba ka ajage. Me nii kangesti vajame poemüüjaid, et toome nad massiliselt sisse, kuigi paljud nendest eesti keeltki ei mõista. Me ei vaja arste? Miks me siis toome neid sisse Venemaalt ja Indiast? Me ei vaja traktoriste ja lüpsjaid? Aga mida te iga päev poest ostate, kust see piim tuleb? Arvate, et piima tehakse kohupiimast ja kogu sealiha valmistatakse sissetoodud huumuses idandatud ubadest, nii et pole põldusid künda vajagi? Kolhoosi partorg on meie parlamendi asespiiker, nii et jätke see traktoristide ja lüpsjate jutt. Ja politseis on endisi miilitsaid, ka siseministeeriumi asekantsler on endine nõukogude ment. Ja KaPo-s pidid ka vanad kaadrid töötama. Ja meie p.residendiku peanõunik on endine Kristjan. Ja Kaja Kallase isa enne, kui muutus meie pankade Copperfieldiks, oli enne seda EKP KK häälekandja Rahva Hääle peatoimetaja asetäitja.
„Venemaal on isa ja ema olemas, on ka tütar ja poeg. On isegi täpselt teada, mis nad maksavad. Isa maksab samapalju kui nutitelefon ja poeg maksab samapalju kui Lada,“ arendab oma mõtet Postimehe juhtkirja tundmatu autor, võib-olla isegi Jaak Kaju ise, kelle ajakirjanduslik õitseng langes just nõukogude ajale, kui meil hulkusid kõikjal ringi kiilakad täimunadest valendavad lapsed.
Kuulge, kolleegid, täna on vabas Eestis selline tore päev nagu Isadepäev. Mis puutuvad siia Nõukogude Liidu koledused? Oleme juba üle 30 aasta vabad, halloo! Just N. Liidus kogu aeg võrreldi seda, kui halb oli tsaariaegsel Venemaal, kui vähe siis toodeti elektrit võrreldes näiteks 1960. aastaga, ja kui jube on elu imperialistlikus USA-s, kus piinatakse neegreid? Hiljuti nägin mingit reklaami, kus Põhja-Korea propagandistid väitsid, et nad toovad New Yorki, kus inimesed on põhiliselt kodutud, Põhja-Korea toiduaineid ja kogunisti Põhja-Korea ehitusmaterjale, et vaesed ameeriklased saaksid endale kapitalistide poolt täisroojatud tänavatele onne ehitada.
Võib-olla näeme me varsti onne hoopis meie pealinnas, kus Sveti taolised hävitavad autoteid ja linnavalitsus lubas ehitada Savisaare-Kirilli kiriku juurde propagandakeskuse ning otse Nõmme kortermajade akende alla kerkis tossava korstnaga krematoorium, kus põletatakse inimlaipu?
Vaadake, nõukogude aega nutab taga ainult loll, aga toda aega kogu aeg kirub veel lollim. Elu läheb edasi, saage juba üle. Me tegime orjuse ajal ikka sellist eesti rocki, millele te ka 30 vabadusaasta möödudes ei ole suutelised oma formatiseeritud ajudega mõtlemagi. Meid ametlikult ja avalikult keelati, teie oskate ainult terve kambaga selja tagant tühistada.
See päev ei puutu teisse.
Aga kõigile eesti meestele Head Isadepäeva!
Ivan Makarov