Kaks aastat tagasi pajatas Kroonika Kaja Kallase „kitsikuses möödunud lapsepõlvest“. Kuid mitte kõigist nõukogudeaegse lapse poolt kogetud õudustest ei rääkinud meile tollal praegune valitsusjuht. Teema on tõesti niivõrd õõvastav, et Kersti Kaljulaid oli kõige targem, öeldes, et lapsepõlve tal ei olnudki. Nagu oleks teda Papa Carlo kohe suurena loonud. See on mugav, kuna ei ole vaja igasuguseid jõledusi inimestele rääkida, sest Kaljulaidi regulaarsetest kõnedest oli ju juba rohkem kui küll.
Praegu iseseisvalt toime tuleva nõukogude kommunistliku propagandalehe asepeatoimetaja Siim Kallase tütrel nii hästi ei läinud: Postimees avaldas täna loo „Kaja Kallas: meie nimekirjas pole ühtegi peibutusparti ega ka ühtegi, kelle koostatud raport ainult tualetti kõlbaks“.
Sellega, et Lukas, Lahe, Joller, Skuratovski, Mihkelson, Metstak saavad peibutada ainult esimesi kevadisi uimaseid kärbseid, olen ma muidugi nõus. Aga vot tolle teise väidetuga…
Kas ma sain praegu õigesti aru, et Kaja Kallas kasutab sealsamas kohas, kust päästjad ja politsei Mihkelsoni elusana välja tõmbasid, tualettpaberi asemel halva raportiga mälupulka või kogunisti tarvitab tervet sülearvutit? Või meie „ititiigri“ valitsusjuht annab kõik oma mürkroheliste lähikondlaste raportid paberi peal välja trükkida?
Postimees tsiteerib Kaja Kallase erakonna üldkogul öeldud sõnu:
„Aga just siis, kui on kõige raskem, tulgu teile meelde Sarah Churchilli poolt kirja pandu: „Sõjas tuleb anda ilma arvet pidamata, võidelda haavadest hoolimata, näha vaeva ilma puhkust nõudmata, teha tööd ilma tasu küsimata.“ See on see – ei rohkem ega vähem – milleks valmisolekut me eeldame ka oma kandidaatidelt eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel.“
Kujutage ette, milline altruistlik erakond: Euroopa Parlamenti valimise korral on nad valmis loobuma eurosaadiku palgast! Ehk „teha tööd ilma tasu küsimata“.
+ + + + + + +
Postimees kirjutas täna veel ühest silmapaistvast eesti naisest loos „Seikushimuline Tuuli Roosma ostis Paapua turult küpsetatud koera pea“.
Ei tea, kas „seikus“ tähendab siis „metsikute hullunud papuasside“ keeles sakummi?
Leht kirjutab:
„Tuuli Roosma ütles reisisaates, et ostis vaatamata oma eksabikaasa ja poegade kõhklustele ühelt Paapua turult küpsetatud koera pea. Seda enne, kui pere sukeldus metsikusse Paapuasse, kus seisti lõpuks silmitsi hullunud kohalikuga.“
Kuid ei saa ju välistada, et nagu eesti riik, eriti selle pead, nii ka antud konkreetne perekond vajaks ajude juurdevoolu. Ja siis oli see ost igati kohane.
Kuigi koerast on muidugi kahju.
Kui Roosma peaks kolima järgmise reisisaate tegemiseks aastakeseks Hiina, siis võiks seal osta midagi veel põnevamat, kui küpsetatud koera pea, mida võiks nüüd kinkida lohutuseks kukutatud Tallinna linnapeale – nimelt tarnitakse sinna Nigeeriast… Oi mis asju tarnitakse…
Ma parem tuletan meelde, et täpselt kolm aastat tagasi arestisid Hiina võimud Nigeeriast saabunud kaubalaeva, mille lastiks oli 36 kasti 7200 jahutatud meeste peenisega, mis olid maskeeritud veganitele mõeldud taimedega.
Hiina tolli peaamet hoiatas siis, et relvastatud Aafrika grupeeringud „müüvad oma tegevuse rahastamiseks meeste peeniseid, mis on „võõrandatud“ antisanitaarsetes tingimustes. „Peenisekäibe“ organiseerijad saavad igal aastal 600 miljonit kuni 1,2 miljardit dollarit puhast tulu.
No näete, kui heale järjele on aidanud Nigeeriat meie praegune EV p.resident Alar Karis, kellest sai 2015. aastal Nigeeria riigikontrolli mentor konsulteerimaks sealse kõrgeima auditiasutuse juhtkonda juhtimise valdkonnas.
Ivan Makarov