Isamaa partei reitingu kasvus pole midagi üllatavat. Ka Eesti 200 reiting kasvas enne valimisi jõudsalt, kuigi nad ei teinud ju mitte mingit tööd. Nendel oli Lehtme ja heausksete eestlaste poolt Ukrainale annetatud miljonid.
Sama ka praeguse Isamaaga. Kogutakse küll mitte miljoneid kaugete armukeste toetamiseks, vaid teiste erakondade maailmavaatelagedaid riismeid. Võeti vastu isegi prügikuningas, kelle põlevast solgiaugust kerkinud mürgine tahmapilv tahtis tervet Tallinna linnaosa ära lämmatada. See saavutus oli nii muljetavaldav, et tüüp värvati kohe Isamaasse, mis on juba ise aastaid tossanud ja hingitsenud.
Järgmiste valimisteni on jäänud mitu aastat, aga nimekad ülejooksikud nõuavad otsemaid oma osa toiduahelas, mis on Isamaal üsna buldogi sabajupikese moodi. Kas ettevõtja ja integraator (venestaja) Urve Palo, kes on ka ministri kaaviariga saia söönud, nõustub mingi taustamängija (vähetarbija) rolliga? Kas võimukas ja kange Jaanus Karilaid ei tahagi olla tänatud selle eest, et ta oli Brutus Esimene? Kas praegu tagakiusatav pankur Parvel Pruunsild suudab kogu selle kirju seltskonna korralikult ära toita ja kas tal endal süda pahaks ei lähe punasotsile Palole ja homofännile Pautsile prae pakkumisest? Eestit kümneid aastaid kurnanud ja Jedinaja Rossijale eestlasi müünud keskerakondlaste kostitamisest ei ole siis kopp ees? Kas aatelistel pärisisamaalastel ei hakka kõhus keerama sellest ülekaranud pedestajate ja venestajate seltskonnast? Praegu on selline tunne, et kui Marko Mihkelson sooviks äkki ühineda Isamaaga, siis võetaks teda ka avasüli vastu ja fotovälkude säras. Ja miks ei võiks kutsuda ka Maario Mändmaad, kui te juba Pautsi võtsite?
Isamaast on kahju ja samas ei ole ka. Kõigepealt on asi nimes. Eesti isamaa on püha ja ei ole mingi kurtisaan. Eesti isamaad oli korduvalt okupeeritud, aga ta ise ei ole pakkunud ennast vabatahtlikult hoorana naabri käsutusse. Jah, Lauristinid, Allikud, Kingissepad ja teised nendetaolised kukutasid eesti riigi, kuid mitte isamaad.
Aga Isamaa erakond on korduvalt muutnud isegi oma nime, nagu Eesti Post või Eesti Telefon, osalenud venestamises, müünud vene ärikatele elamislube, valitsenud ja rõhunud eestlasi ühes jõugus koganlaste, ninasarvikute, oravate, sotsidega.
Paradoksaalne on see, et reedetakse ikka isamaad, aga siin Isamaa reetis kogu aeg eestlasi, tüssas ja valetas, nagu Kaja Kallas, eriti tolles Prigožini teemalise Kremli infooperatsiooni käigus. Keda te toetasite siis rohkem, issimaalased – reformierakonda või Putinit? Aga palk oli paras ja kainestav: vaevalt üle valimiskünnise.
Tark inimene ei astu kaks korda ühe ja sama reha peale. Nõndanimetatud Isamaa astus Perlingu reha otsa ja jäi ilma ühe lõualuu ja kõrvata, astus nüüd ka Palo reha otsa. Ilmselt on silmad ja aju ka viga saanud.
Isamaa partei meenutab praegu puuki, kes imeb end kõikide metsaasukate verest punniks ja paisub nii, et ta kõht ulatub välja latvadest ning kõrgub metsa kohal. Aga siis käib vältimatu pauk ja kogu mets muutub äärmiselt halvasti lehkavaks keskkonnaks.
Mis jääb metsarahvale? Entsefaliit, borrelioos, peavalu, skorbuut. Pohlade kasvamise keelab Brüssel, põtrade küttimise keelab ÜRO, kaalikate kasvamise metsa ääres aga Isamaa ise. Ja eesti keeles rääkimist ei kiida heaks Moskva.
Eestlastel on viimane aeg hakata lähtuma mitte Kaja Kallase perekonna, mitte venemaalaste, mitte aafriklaste, mitte moslemite, mitte hindude, mitte geide, mitte lesbide, mitte transsooliste, mitte välispankade, mitte hooravatest muidusööjatest mudijate jne huvidest, vaid oma laste huvidest.
Kas on meie laste huvides see, kui nendel ei ole enam päris oma maad?
Ivan Makarov