Keskerakond on ränk diagnoos. Kui ma kunagi tahaksin teiste kulul elama hakata, astuksin keskerakonda ja siis läheksin kohe perearsti juurde. Näitaksin meedikule värskelt saadud parteipileti ja saaksin kohe suunakirja psühhiaatri juurde ning siis taotleksin seal (aju)invaliidsust. Ning invaliidi abiraha.
Enne minu kabinetist lahkumist kontrolliksid mõlemad arstid oma taskuid ja käekotte, et ega sealt midagi kadunud ole. Saate ise ära, keskerakondlane majas…
On olemas vana anekdoot, kuidas üks muldvana moslem hakkab surema ja kutsub enda juurde kõik pojad, kunakid, mullad, imaamid, vastikud kiljuvad eided ja muud fanaatikud. Ja teatab oma viimsest soovist: tahan astuda juuda usku.
Terve auul nuttis ja kiljus: et kuidas siis nii, kuidas sa võid, milline häbi, ise oled ju kümneid Shani Louki taolisi juudidiivasid liigestest väljaväänatud jalgadega oma maasturi kasti visanud… Aga vana on vankumatu: tahan juudiks saada, ja kõik.
Lõpuks astuski juuda usku, ja pärast tseremoonia lõppu hüüatas: no nüüd võin ma rõõmsalt surra! Veel üks juut vähem!
Ma kujutan ette, et kui ma oleksin ka hakanud nägema kauget valgust tunneli lõpus, sooviksin siis astuda keskerakonda.
Iga kord, kui ma näen kusagil Edgar Savisaare kohal vihmavarju hoidnud tibide mainimist, hakkab mul ninaots jälle värisema. Ja ma ei saa mitte midagi teha, kuna tegemist on vana kesikufoobiaga. Toda vihmavarju hoidsid nii eesti kui vene naised ja ka Jüri Ratas himself. Nägin ühel pildil, kuidas keegi neidis lükkas kiivris Savisaart pepust ekskavaatori kabiini. Ma ei mäleta, oli see Batrakova või ei olnud Batrakova, aga see vaatepilt tuletas meelde vana nõukogudeaegset hoiatust „ära seisa koorma ja noole all!“ Nagu räägitakse eeskujuliku vene eide kohta Venemaal, „kappavat täkku ta peatab ja põlevasse izbasse siseneb“ (коня на скаку остановит, в горящую избу войдёт).
Edgar Savisaar ise ei olnudki kõige hullem inimene, pealegi veel minu isa õpilane. Aga need tema ümber tiirelnud tema tuharate ilastajad olid üle igasuguse mõistuse, see ei olnud normaalne. Savisaar jättis meile õudsa päranduse – kole Moskva patriarhaadi kirik Lasnamäel, pluss Stalnuhhin, Tšaplõgin, Korbid, Jevgrafov, Toom, kogu see putinistlik hord, parbused ja marbused, kes siis veel. Toompeal romuralli korraldanud ülijoobes Kallo ja punase näoga Aab, kes võttis 30 000 eurot kompensatsiooni selle eest, et ka purjuspeaga kihutas ja ministrikohalt kinga sai. Ja muidugi kloostri tüssamisega oma karjääri alustanud kitsekarjus Repinski ning tolle vahepealne kaasa Siret Kotka.
No nüüd olen ma küll põlgust täis ja sisisen, nagu kärnast koera enda lähedal silmanud korralikust perest pärit kohitsemata kõuts. Südame ajavad pahaks need keskerakondlased, kes peaaegu kõik on midagi vahepealset Medvedevi ja Toomi vahel.
Virumaa Teataja vahendab:
„Facebooki rühmas “Väike-Maarja valla netiturg”, millel on 5200 jälgijat, pandi 1. märtsil üles kuulutus: “Müüa kasutatud, kuid heas seisukorras tugitool.” Järgnevalt täpsustati, et tugitool on 93 sentimeetrit lai, 82 sentimeetrit sügav ja 75 sentimeetrit kõrge. Müügikuulutuse postitajaks ei olnud keegi muu kui endine riigikogu liige Siret Kotka. “Tegemist on tavalise tugitooliga. Ei käi lahti, on kinnine,” ütles ta Virumaa Teatajale. “See sai Sotkast ostetud aastal 2012. On kogu aeg Triigis olnud,” täpsustas omanik. “Kui te tahate midagi müüa, mis on hea ja kvaliteetne, tahate teistele inimestele anda soodsalt ja on ostja, siis nii ongi,” rääkis Kotka, kes soovis saada tugitooli eest 45 eurot.“
Väga hea, igalühel on õigus müüa oma isiklikke asju. Aga see on siiski järjekordne miinus keskerakonna kontosse: kuidas te võisite, kuidas te üldse saite lubada, et teie üks kuulsaim parteikaaslane, abikaasa, ema, presidentide ballidel tantsu löönud iludus on sunnitud müüma oma kasina mööbli raasukesi? Ah et piisas Suurel Edgaril lahkuda, kui te kohe hakkasite kätte maksma inimestele, kes olid talle kallid ja kelle ees te omal ajal sitsisite, lipsud hambus?
Mõelge vaid: Siret Kotka, endine riigikogu liige, keskerakonna üks esindusnägusid, müüb suurte pühade nates poolt õnnistatud reliikviat?
„Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees, keskerakondlane Siret Kotka, kellele kuulub Tallinnas mitu korterit, elab üürikorteris ning kasseerib eluasemekulu hüvitise sisse riigikogu kantseleilt. Sellekohane vihje saabus riigikogu korruptsioonivastasele komisjonile ajal, kui tuli ilmsiks Kotka endise abikaasa, samuti riigikogusse kuuluva keskerakondlase Martin Repinski skeemitamine eluasemehüvitisega,“ kirjutasid ERR ja Eesti Ekspress 2022. aasta sügisel, kui Siret Kotka palk oli 5477 eurot kuus pluss kuluhüvitised pluss viiendik palgast, ehk üle 1000 euro, korteri üürimiseks, kuigi Kotkal oli endal pealinnas niigi mitu korterit.
Tüüpiline vene värk. Liigaasta veebruari viimasel päeval ilmus Venemaa massmeedias uudis „Naisel, kes asus koos lastega elama Moskva kõrghoone trepikotta, on tegelikult olemas mitu korterit ja talvemaja“.
Lasteõiguste volinik Moskvas Olga Jaroslavskaja teatas, et selgusid uued asjaolud naise kohta, kes kolis Venemaa pealinna kõrgelumaja trepikotta koos kogu oma mööbli, kolme lapse ja koduloomadega: tal on olemas korter, kus ta elas, kuid ise üüris selle välja. „Hädalisel“ on Moskvas kokku mitu korterit, aga ta siiski pressis Moskva prokuratuuri abil töö- ja sotsiaalkaitseametilt välja prii elamispinna sotsiaalvõõrastemajas, perekond varustati kõige hädavajalikuga pluss juristide ja psühholoogide tasuta abiga.
Kas tuleb tuttav ette?
Ivan Makarov