Paljud Tallinna linnavolikogu saadikud jäävad elu lõpuni mäletama seda, kuidas „valiti“ linnapead Jevgeni Ossinovskit.
Üks häbiväärsemaid ja alandavamaid farsse oli etendatud sotside ja nende liitlaste poolt, kui volikogu saatis kaks korda järjest seda Ostap Benderit p.rsse. Tüse kaassotsist esinaine võttis korduvalt vaheaegu, eemaldus mingisugustesse ruumidesse, pidas nõu kaasosalistega ja väänas linnaparlamendi käsi seni, kuni Ossinovski oligi „valitud“ kolmandal katsel.
Nüüd tüüp käib, kett kaelas, nagu õige mees. Tegelikult ei ole.
Meil kui nähakse paari õllepudeli varast, antakse pasunasse ja pannakse istuma. Kui keegi paneb avalikult oma taskusse miljoneid, salastatakse asi 75-ks aastaks või venitatakse kohtuprotsessi aastaid, kuni keiss „aegub“ ja irvitavatele varganägudele lisaks nende poolt varastatud miljonitele makstakse veel ka kompensatsiooni selle eest, et keegi julges väita, et nad seda ju tegid.
Kui sotsid varastavad ära linnapea ameti, ei tehta sellest väljagi.
ERR avaldas täna loo „Justiitsministeerium manitses Tallinna volikogu tagama valimiste õiguspärasus“. Kuna olen Tallinna volikogu liige, tundsin kohe huvi, et kuidas ma oleksin pidanud seda õiguspärasust tagama.
ERR vahendab:
„Justiitsministeerium juhtis oma kirjas Tallinna linnavolikogule tähelepanu aprillis toimunud linnapea valimistel esinenud juhtumitele, mis seadsid kahtluse alla valimiste salajasuse ning avaldas lootust, et volikogu suudab edaspidi tagada valimiste õiguspärasuse. „Volikogul on võimalik iseseisvalt jõuda otsustuseni, milliste meetmete abil edaspidi tagada volikogus läbi viidavate isikuvalimiste õiguspärasus. Avaldame lootust, et Tallinna linnavolikogu pöörab sellele kohast tähelepanu,“ seisab justiitsministeeriumi nõuniku Glen Roosaare allkirjastatud pöördumises Tallinna volikogule, milles tõdetakse, et kohalikul omavalitsusel on põhiseaduse kohaselt enesekorraldusõigus. Justiitsministeerium rõhutas oma kirjas, et korrektsus, õiguskuulekus ja õiguspärane käitumine on kogu ühiskonnas alati tähtsal kohal, aga eriti olulised on need volikogu kui avaliku võimu tegevuse aluspõhimõtetena. „Avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametiasutuse vastu ning ametiasutuse oskuslikku ja läbipaistvat tegutsemist. Ühiskonna usaldus volikogu vastu sõltub volikogu seaduspärasest ja eetilisest käitumisest ning kompetentsest tegutsemisest avalikes huvides,“ seisab kirjas. Justiitsministeeriumi kiri lähtub Vabariigi Valimiskomisjonile laekunud ja ministeeriumile edastatud Keskerakonna fraktsiooni pöördumisest, milles süüdistatakse Tallinna linnavolikogu valimiste salajasuse põhimõtte rikkumises linnapea valimise käigus ning kuna justiitsministeerium teostab haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle. Jevgeni Ossinovski Tallinna linnapeaks kinnitanud volikogu otsus nr 44 “Tallinna linnapea valimine” pärineb 14. aprillist 2024. Teatavasti valiti Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna, Eesti 200, ja Isamaa saadikute häältega keskerakondlase Mihhail Kõlvarti kukutamise järel uueks linnapeaks 14. aprillil alles kolmandal katsel, kuna hoolimata koalitsiooni enamusest ei tulnud samal päeval peetud kahes esimeses voorus vajalik häälte arv kokku. Esimeses voorus sai Ossinovski 79-liikmelises volikogus 40 väljavõetud sedelist 38 poolt häält ja teises voorus 39 poolthäält. Alles kolmandas voorus jõudis hääletuskasti 41 sedelit ja need kõik olid poolthääled. Pöördumises leidsid Keskerakonna saadikud, et linnapea valimisel rikuti valimiste salajasuse põhimõtet, kuna vähemalt osasid linnavolinikke survestati oma täidetud hääletussedelit pildistama ja siis kontrollimiseks esitama. Samuti märgitakse pöördumises, et enne kolmandat hääletusvooru oli igale hääletusel osalenud fraktsioonile antud suunis, kuidas oma sedeleid märgistada. Pöördumisele on lisatud fotod hääletuse sedelitest, millelt nähtub, et peaaegu kõikidel sedelitel on märgistus tehtud väikselt lahtri nurka. Seejuures langeb sedeli lahtri igas nurgas olevate märgistuste arv kokku hääletamisest osa võtnud fraktsioonide suurustega. „Sellist ebatavalist märgistusviisi juhuslikuks pidada on keeruline ja ei saa välistada võimalust, et volikogu liikmetele anti juhiseid selle kohta, kuidas hääletamise käigus oma sedelit tähistada. Samuti on pöördumisele lisatud tõendeid sellest, et volikogu liikmed pildistasid oma hääletussedeleid, ning viidatud volikogu liikmete kommentaaridele sedeli pildistamise põhjuste kohta,“ tõdes justiitsministeeriumi esindaja oma kirjas. „Selgitan, et kui see nii oli, siis rikub hääletussedeli kontrollitavalt märgistamine ja sedelist kontrollimise võimaldamiseks pildi tegemine hääletamise salajasuse põhimõtet,“ rõhutas ministeeriumi nõunik. Ta selgitas järgnevalt, et valimisvabadus on üks demokraatia aluspõhimõtetest ning hääletamise salajasus on valimisvabaduse üks alaprintsiipe, kusjuures hääletamissaladuse hoidmine on ka valija kohustus ning seda on nentinud ka Vabariigi Valimiskomisjon. Samuti on Vabariigi Valimiskomisjon märkinud, et hääletamise salajasust ohustab ka hääletamissedeli täitmine selgelt erilisel viisil, lisas nõunik. „Kui hääletussedelite kontrollimist võimaldaval viisil märgistamist võib hiljem olla võimalik tuvastada, siis teisi viise volikogu liikme valimisvabaduse rikkumiseks võib olla keerulisem tuvastada. Näiteks on keeruline hinnata, kas linnapea valimise hääletuselt puudunud fraktsioonide liikmed jätsid hääletusel osalemata küll kokkulepitult, aga siiski omal vabal soovil, või avaldati neile selleks ebasobivat survet,” tõi justiitsministeeriumi esindaja välja ka teise aspekti valimistest, kus ei osalenud Keskerakonna ja EKRE saadikud. Küll aga leidis ministeerium, et kahtlus selle suhtes, kas linnapea valimistel tohtis läbi viia rohkem kui kaks vooru, on alusetu: „Justiitsministeeriumi hinnangul ei tulene nimetatud sättest, et volikogu saaks samal istungil uue hääletuse läbiviimise otsustada vaid ühe korra. Seega ei olnud volikogu 14.04.2024 istungil kolmanda hääletuse läbiviimine Tallinna põhimäärusega vastuolus.“
Ehk selle justlitsministeeriumi loogika on järgmine: jah, hääletamisel rikuti jõhkralt kõikvõimalikke reegleid, AGA SEE, ET NEID RIKUTI KOLM KORDA JÄRJEST, on jällegi normaalne. Et kõik need ristid nurkades on sohk, sedelite pildistamine on sohk, survestamine on sohk, häälte äraostmine on pähh, aga see, et seda kõike tehti kolm korda järjest, on normaalne ja seaduslik.
Isegi selles skisofreenilises vastuses on sisuliselt antud mõista, et Jevgeni Ossinovski sai meeriks ebaausal teel. Kuid Ossinovskit ja tema kaaskonda ei peaks see mõjutama. Et „ai-ai-ai, häbi-häbi, nii ei tehta, aga et kolm korda tehti nii, nagu ei tehta, on OK“. Ja et noomida tuleb hoopis linnavolinikke, kelle tagada on valimiste õiguspärasus.
Huvitav, kuidas? Minna esinaise juurde ja lohistada see häbematu sots saalist välja? Või apelleerida Jevgeni Ossinovski enda eneseväärikusele ja aususele, mida tal ei paista olevat?
Nii et justiitsministeerium manitseb, Oss aga valitseb. See kõik meenutab kangesti Ivan Krõlovi valmi „Kõuts ja kokk“, kus häbematu kõuts Vaska hakkas köögis inimestele mõeldud sööke nahka pistma, kokk aga muudkui manitses teda. Kõuts kuulas kokka ja sõi edasi, kuni pistis kogu söögi pintslisse. Krõlov täheldab, et „а Васька слушает, да ест“ ajal, kui kokk teda manitseb selle asemel, et anda talle luuaga või jalaga vastu karvast p.rset.
„Oss kuulab küll ja muudkui sööb“.
Venemaal on selle nähtuse nimi „vaskism“, Eestis siis „osskism“.
Ivan Makarov