Uued Uudised

MEEDIAVALVUR: Sein on ees! Smuul on peal! „Kontorirottide jooksu“ eeskujul toimub massiline „Kesikute jooks“

Kired Juhan Smuuli kujutise ümber Eesti kirjanike liidu seinal ei taha vaibuda.

Tänagi avaldas Õhtuleht kultuuripsühholoogi Linnar Priimäe loo üsna resoluutse pealkirjaga „Kes tuleks Smuuli asemele? Jaan Kross ei andnud mõõtu välja, Mats Traat ei anna, Mati Unt ammugi“.

Siin võib nüüd küll natuke norida: esiteks kas härra Priimägi ise annab ikka Krossi ja Traadi tähenduse hindaja mõõdu välja? See selleks, kes ma ise üldse olen, et eesti suurkirjanike rolli ja tähendust hinnata… Aga kuna eesti sõna „tuleb“ on siin kasutatud mitte otseses tähenduses, siis märkigem, et mitte keegi ülalmainitud nimede kandjatest arusaadavatel põhjustel kuhugi ise ei tule ja seinale ei roni, et teda seal pärast tomatitega loobitaks.

Kui ausalt, siis tähtsam on ikkagi mitte niivõrd Smuul välisseinal, kuivõrd seltskond selle seina taga. Ja see on mõnede selliste isikutega selline seltskond, et võta üht ja viska teist.

Võtke see Smuul maha ja peske see koht survepesuriga puhtaks. Ja jätke mõneks ajaks see asi sinnapaika. Võtke üks korralik mõttepaus, et 75 aasta pärast, mil langeb riigisaladuse kate mõnede salastatud asjade pealt, ei peaks meie järglased seda õnnetut seina jälle küüntega kraapima.

+ + + + + + +

Objektiivis ilmus täna lugu „Keskerakonna õudne lõpp“, kus räägitakse analoogselt „kontorirottide jooksuga“ toimunud kesikute jooksust.

EPL nimelt avaldas loo „Heimar Lenk: Ratase vastuseis Mihhail Kõlvarti tegevusele ei ole midagi muud kui suure Edgari vastane jätkusõda“.

Vana Moskva Kesktelevisiooni ajakirjanik pajatab:

„Suure isiksuse saatmisel võib vahel juhtuda, et ka loodus kaasa tunneb. Savisaare õpilaste puhul seda kommet pole märgata. Tundub, et uskliku inimesena, kes sümbolite väärtust tunnetada oskab, valis Jüri Ratas keskerakonna pereheitmiseks sihilikult päeva, mil paljud partei liikmed süütasid küünla ja mälestasid Edgar Savisaart. 5. jaanuaril aasta tagasi maeti Keskerakonna asutaja ja kauaaegne esimees Võnnu kalmistule. Surnuaia põlispuude all valitses tol päeval sama krõbe pakane kui tänavu, kuid puusärgi hauda laskmise minutiteks avanesid pilverüngad ja punaroosa päikeseketas külvas haua üle imeliselt helge valgusvooga. Talituse läbiviijad teadsid öelda, et suure isiksuse saatmisel võib vahel juhtuda, et ka loodus kaasa tunneb. Savisaare õpilaste puhul seda kommet pole märgata.“

Tundus kuidagi tuttav – ka Dailymail.co.uk kirjutas 13. septembril 2023. aastal paatoslikult:

„Üksik päikesekiir langes taevast otse kuninganna Elizabeth II kirstule…“.

KTV vana kuldsuu ja Edgar Savisaare õuelaulik Heimar Lenk ületas siin ka Stalini surmale kirjutatud nõukogude poeetide jumaldamised ja ülistused.

Sattusin just internetis Mart Raua ühe suure 1949. aasta luuletuse venekeelsele tõlkele, mida tegi Mihhail Svetlov ise. Siin on üks väike lõik:

Эстония моя! Твоя судьба
Теперь навеки связана с Россией.
Язык её священен для меня,
И дух поэта жив в моем народе –
Заря коммунистического дня
Над памятником Пушкина восходит.
И слово русское, как музыка, звучит
В моей стране так радостно и звонко!..
И томик Пушкина раскрыт
В руках счастливого эстонского ребенка.

Keskerakonna jäänuk ehk „vene tiib“ võiks teha sellele tekstile enda uue hümni „Üksmeelse keskerakonna“ asemel, seda enam et nende Riigikogu fraktsioon on nüüd lõpuks täiesti venekeelne. Hävituspataljonlase Raua poolt kirjeldatud helge tulemus on savisaarlaste poolt juba praktiliselt saavutatud, viimast lihvi on andmas Eesti ajaloo suurimad venestajad Kaja Kallase koalitsiooni näol täpses vastavuses Yana Toomi programmiga – vene keel võidab niikuinii, eesti keel sureb välja.

Ja siis võib Heimar Lenk sama poeetiliselt kirjeldada oma emakeele matuseid: „avanesid pilverüngad ja punaroosa päikeseketas külvas haua üle imeliselt helge valgusvooga“.

Iljitši nim. kolhoosi laudalüürika, bljaad.

Ivan Makarov

Ivan Makarov: keskerakonna õudne lõpp

Exit mobile version