Kolleegi kiri suurest meediamajast:
„Tere Ivan, veel näide sellest kui kaugel on meie surveajupesumeedia Eesti tegelikust elust ja reaalsusest – nagu Kaja Kallas „raudseks leediks“ olemisest. Ja ära ehmata, alljärgnev Ivan ei ole sina…
Järva Teataja, täna, 24. juuli 2024 aasta:
„Viimasel kahel aastal on meedias ilmunud lugematu hulk pilte Ukraina meestest, kes on verised ja sidemeis. Need mehed on kangelased, keda on vigastanud nende kodumaale tunginud Vene okupandid. Ukrainlane Ivan näeb välja pehmelt öeldes jube. Tema nägu on sidemetes. Silm sinine. Arstid on ninna paigaldanud mingi toru, mille otstarvet Ivan ei teagi. „Nina kaudu ma hingata ei saa. Ainult suu kaudu,“ selgitas mees. Käsi on kipsis ja ees ootab operatsioon. „Raudplaadid pannakse kätte,“ teadis ta rääkida. Ivan ei saanud aga vigastada sõjas, vaid rahulikus Paide linnas. Ja tema vigastusi ei põhjustanud Vene sõdur, vaid teised ukrainlased. Ivan tunnistab, et kui poleks olnud tema südikat elukaaslast Tatjanat, oleks ta seis veelgi hullem, võib-olla oleks kaasmaalased ta koguni surnuks peksnud.“
Niisiis potentsiaalsed Ukraina kaitsjad pidasid Paides lahingut kohaliku Eesti naisega, selle asemel, et pidada Donetski oblastis lahingut okupantidega.
Reaalsus on see, et Eesti on Kaja Kallase ja Reformi ajal saanud kaela kolmanda suure slaavlaste migratsiooni laine, tulnukad tahavad sama palju teada eesti keelest ja siinsest elulaadist, kui nende sovetiajal saabunud eelkäijad. Ja paljud neist venekeelsete monolinnade elanikest on ukrainlased? Neil pole vahet kas Zelenski või Putin, peaasi, et telekas mängiks mingi mõttetu telesaade, kõlarist tuleks vene poppi ja nina ees oleks söök ja alkohol
Palju õnne Eesti „meie inimeste“ populatsiooni laienemise puhul! Varsti saab ka neid kandleid ja pastlaid, mida Kristina Kallas eestlastele lubas vaid ajalooraamatust näha, koos eestlase endaga.“
