Ikka loen Meediavalvurit. Kui seda poleks, tuleks ehk Ivan Makarov välja mõelda. Loen huviga, naudin, ja (aga) mõnikord ka mõtlen, et miks just selline valik Meediavalvuril. Pean hetkel silmas Andrus Ansipi suhtes vähest kriitikat, ja mõtlen siis, mis selle taga olla võiks. Tunnen ja tean Ansipit aegade hämarusest vägagi. Samas adun, et alati on millegi taga midagi ja kellegi taga kedagi.
Aga sellest ei tahtnud ma rääkida. Ea lisandumine toob ka mõttemallidesse muutusi, kuigi enda pealt seda ei näe:). Las Ansip olla ja ka jääda.
Aga Elva teema puudutab. Tõnis Mägi. Andrus Kerstenbeck. See tõi meelde omaaegse ettevõtmise. 2006 üllitas MTÜ Liivimaa Mälu raamatu “Tuntud elvalasi läbi aegade“. Kõvade kaantega. Oma kulu ja kirjadega pealegi. Ja tipptrummarit seal sees pole. Kahjuks. Mäletan, et otsisime, vestlesime ja mida kõike veel tegime, et asjalikke elvalasi kaante vahele saada. On uskumatu, et mingil moel end ka pillimeheks pidav tollane linnapea Urmas Kruuse (kirjutas siiski eessõna) seda nime ei soovitanud.
On kaks varianti. Ta ei teadnud teda. Teiseks, kui teadis, siis arvas, et ta ise oma etteastetega on oluliselt parem. No ei tea.
Vahepalaks ka see, et olin siis Ansipi soojal soovitusel Tartumaa reformikate juht, kust ka Kruuse karjäär algas. Mina talle alguse tekitasin. Mina loobusin, Kruusel oli kindel siht edasi. Ta oli siis autoärimees ja soovis ilmtingimata Elva linnapeaks saada, et sealt kaugemale pürgida. Tartumaa Reformierakonna juhatus minu isikus sellele vastu polnud. Andsin siis oma pulga edasi (no nägin paljut, kuulsin paljut… ja piisas) Reno Laidrele ja temagi on saanud nautida erakonna hüvesid.
Igatahes Elva ja Eesti üht parimat trummimeest me tolles raamatus isikuartiklina ei käsitlenud. On piinlik ja kuidas veel. See tunne sundis kirjutama.
Vabandan seetõttu.
P.S. Nagu muutub ilm, nii ka valitsused. Mõlema muutusel on tagajärjed. Haldusreform on oma “töö” teinud. Elva linna pole enam. Pole ka aukodanikke. Viimane Elva aukodanik oli Jüri Kalmus 2018, kes õnneks ka elvalaste raamatus sees on. Tõnis Mägi sai tiitli aasta varem… Meie raamatu koostamise ajal neil tiitleid veel polnud.
Samas tuleb meelde kirjavahetus ja vestlused esimese Elva aukodaniku Helmi Tomingaga, kus oli juttu samadest asjadest, millele Tõnis Mägi vihjas. Midagi pole muutunud. Tuleb andeks anda inimestele, kes ei mäleta. Elan Juhan Liivi maadel, samas külas, kus poeet hariduse sai. Siit mu vaatedki ehk sellised, aga mitte ainult..
Tervitades,
Uno Ainsoo