Euroopa Liidul, mis tahab saada uueks vabade vabariikide vankumatuks liiduks („союз нерушимый республик свободных“), oleks aeg ausalt tunnistada, et Venemaalt saadakse endiselt gaasi, naftat ja muid asju, ja et täna Hamburgis autasustati EV peaministrit Kaja Kallast selle eest, et tema pere tarnib Venemaale kogu sõja kestel metalli, mida nimetatakse eurobürokraatide poolt Ukraina aitamiseks.
Et sanktsioonide rikkujate karistamine käib valikuliselt – peaministri klann tohib, aga näiteks Operail ei tohi.
Et täiesti tohib vedada Venemaalt sisse ajakirjanduslikke propagandiste ja asendada nendega Eesti kohalikke ajakirjanikke.
Et agressorriigi kodanike õigus valida võimu Eestis on nende inimõigus ja seda õigust ilmselt ka laiendatakse.
Et eesti koolid likvideeritakse eestikeelsele haridusele ülemineku geniaalsel ettekäändel eestlastele kandled ja pastlad jätta lubanud poluvernikust ministri juhtimisel, kes väitis paar aastat tagasi, et Krimmi annekteerimine oli väga positiivne meie siinsete venelaste eneseteadvuse tõstmiseks.
Et öised naftarongid „Resskij Mir“ Eesti Raudteel on tervitatav nähtus.
Et kõiki Venemaalt siia kolida soovijaid tuleb vastuvaidlematult lubada Eestisse, nagu nõuavad seda ka siia juba kolinud „Venemaa liberaalsed ajakirjanikud ja kultuuritegelased“, kes peidavad oma vene numbritega autosid Ivangorodis.
Ja Eesti ei ole siin muidugi erand.
Baltijas Balss avaldas täna õhtul artikli „Vene Föderatsiooni „verine teravili“ Lätis! Aktivistid loevad kõhedusega vaguneid“.
Ja hakkabki kõhe, sõbrad! Sellest, mis toimub.
„Läti ajab seniajani asju Venemaaga, meie riiki saabuvad regulaarselt teraviljarongid. Sellest valuga südames räägib aktivist Gatis Auzins, kes koos oma mõttekaaslastega loendab „verise teraviljaga“ täidetud Venemaa vaguneid. „Me valvame 24 tundi ööpäevas Krustpilsi jaamas. Riia lähedal sõitis sisse 208 vagunit Venemaa või siis Ukrainas röövitud teraviljaga. Lätist sõitis välja üle 350 vaguni. Öösel ei saanud me neid täpselt loendada. Me saame Lätis umbes 14 000 tonni verist teravilja ja maisi päevas. See on vähemalt 420 000 tonni kuus. Selle transiitvoo algusest „adapteerisime“ me umbes 2 miljonit tonni, Venemaa riigieelarvesse laekus umbes 2,2 miljardit dollarit. Missugusest Ukraina võidust siin räägitakse? Nende kuude jooksul on välja makstud üheksandik Läti aasta eelarvest. See ei ole isegi mitte näkkusülitamine Ukraina riigile ja selle sõduritele. See on reaalne osalemine sõjas okupantide poolel…“, vahendab Baltijas Balss. On lisatud ka video.
Ja eestlased veel annetasid Lehtmele miljonid. Huvitav, miks eesti prokuratuur ei uuri seda asja – äkki kardetakse, et kannatavatele ukrainlastele mõeldud rahad läksid hoopis vastaspoolele ja ka mõne „pereäri“ toetamiseks?
Ja kes ikka on need 100 000 venekeelset „põgenikku“, kellest suurem osa saabus Eestisse Venemaalt ja „uutelt vene territooriumidelt“?
Mis mängu mängivad Baltimaade valitsused?
Ivan Makarov