Nägin hiljuti teleuudistes lõiku, kus sotsiaalminister Signe Riisalo rääkis paljulapseliste perede toetuste kärpimisest – pajatas mõnuga, kahjurõõmsalt, ja mulle tundus, et kogunisti mõnitavalt.
Minister ise oli väliselt kuidagi väga sile, nagu mingi plastmassist nukk. Mitte Barbie tüüpi, ei, väga kaugel sellest, vaid… Vot ei vaata ma kaasaegseid Potteri ja sõrmuste isandate filme, kus võib-olla leidub mõni sarnane kuri tegelaskuju, nii et ei leidnudki kohe vastet. Ja siis äkki meenus ühes sõjafilmis figureerinud koonduslaagri naisvalvur. Täpselt sellise konstitutsiooni, sissepakituse ja näoilmega.
Ma muidugi ei samasta Riisalot sellise tegelasega, lihtsalt teatud sarnasus on tõesti olemas. Kas ainult väline, seda ma ka ei täpsustaks. Võib-olla on see sarnasus kujuteldav ja tingitud sellisest tegelase külmast antipaatiast eesti laste vastu, ma ei tea. Üleüldse meie praeguste valitsusliikmete nägemine ja kuulamine, nende kavatsuste ja põhjenduste kogemine tekitavad juba füüsilist hirmu, ja tulevadki meelde igasugused GULAGid ja Salaspilsid. Too viimane pidigi olema laste surmalaager.
Aga oma loogika nendes assotsiatsioonides on: meie salliv võim tapab ju lapsi abortide soodustamise läbi justnimelt peretoetuste kärpimise kaudu. Et ära sünnita, sul ei ole enam seda lisaraha raasukestki, mine ja lõpeta lapse piinad eos.
Ma kipun arvama, et see on naiste enda otsus, ja kõrvalistel meestel pole siin sõnaõigust; et on olukordi, kui teisiti ei olegi võimalik, näiteks kui… Aga ma ei ole siin moraalselt pädev.
Kuid valitsus, kes läheb paljulapseliste perede rahakoti kallale ja samas kavatseb lahendada demograafilist probleemi võõraste inimeste massilise importimise teel riiki, on minu arvates kuritegelik vigase psüühikaga kooslus. Mingil määral isegi uiguuri naisi vägisi steriliseeriva Hiina võimu vaimne teisik. Isegi olulisel määral, ainult meetodid on teised.
Hakkasin mõtlema, et äkki dramatiseerin olukorra üle ja homoleibkondi ning mugavusmigrante paljulapselistele eesti peredele eelistav ning sisserändajaid ja pedesid laste kulul rahastav valitsus lihtsalt kaotas reaalsusetaju ja on tema enda tekitatud kohutavast majanduslikust olukorrast stressis, ehk mitte päris adekvaatne, aga nägin õnneks Postimehes seal täna kell 20.07 ilmunud Lauri Vahtre artiklit, kus eestimeelne ajaloolane kirjutab:
„Valitsus saadab sõnumi, et paljulapselisus on piinlikuvõitu eralõbu, mis ei peaks kedagi teist halvemasse olukorda panema, ja lasterohked pered on seni olnud ebaõiglases eelisseisundis. Selline hoiak nende suhtes, kes veel viimastena hoiavad üleval õhkõrna lootust, et ehk tuleb meie rahvas siiski roomikute alt välja, ei tähenda enamat ega vähemat kui eesti rahva vaenamist.“
Absoluutselt õige. Kaja Kallase valitsus teostab juba mõnda aega justnimelt sellist „täpselt sihitud“ eestlaste genotsiidi, mil aga on sihik logisenud paigast ära, nagu kõigil Venemaa rakettidel, mis „kogemata“ tabavad põhiliselt elumaju, haiglaid, teatreid, sünnitusmaju, koole jne. Ka Eesti valitsus tabab (tapab) praegu euroterroriseeritud kodusid, kärbitavaid perekondi, lõpuks ikkagi seljatatud Vana Baskini teatrit, pereautosid, suletavaid koole. Kusjuures minule visuaalselt tundub, et Riisalo ja Putini kahjurõõmsad naeratused on ühe geneetilise koodiga. Vahe aga sama, mis Stalini ja Hitleri vahel: Hitler hävitas põhiliselt ikka teisi rahvaid, Stalin aga valdavalt oma N. Liidu rahvaid. Nii ka Putini ja Riisaloga: Putin tapab ja röövib ukrainlaste lapsi, Riisalo aga ei lase sündida eesti lastel.
Kusjuures Putin ei varja, et tema ülesanne ukrainlaste kui rahvuse ja rahva tühistamine. EV valitsus aga annab ju ka selgesõnaliselt märku, et tema eesmärk on eestlaste kui rahvuse tühistamine. Eesti keel, kultuur, majandus, haridus – kõik rentslisse koos põhiseadusega. Kogu süvariigi üraskid ja selle peavoolumeedia annavad praegu tuld eestlastele.
Lugesin hiljuti huvitavat asja: endine kõrge vene miilitsaülem, erukindral Mihhail Fetissov andis Komsomolskaja Pravdale kaks aastat tagasi intervjuu, kus kommenteeris Venemaal vändatavaid seriaale kohutava sadisti, mitukümmend last surnuks piinanud maniaki Tšikatilo elust. Fetisov suhtles eksperdina ka Hollywoodi stsenaristidega, kes töötasid samuti Tšikatilo teemalise filmi „Kodanik X“ kallal. Pärast konsultatsioone ameeriklastega kohtus kindral ka Jaapanist Rostovi tulnud delegatsiooniga, mille koosseisus olid nii meditsiini valdkonnas töötanud teadlased kui ka kohtueksperdid, kes palusid audientsi.
„Nad tundsid huvi, kas ei saaks viia täide Tšikatilo suhtes langetatud kohtuotsust selliselt, et mitte vigastatada tema pead ja aju. Nad tahtsid saada maniaki aju endale, et viia Jaapanisse ja uurida, „mis klõps seal mingil hetkel käib“, mis muudab inimest mõrvariks. Muidugi lükkasime me selle palve tagasi,“ väidab kindral Fetissov, rõhutades, et igaks juhuks oli Tšikatilo keha matmiskoht pärast hukkamist salastatud.
Minu enda „kondori rasvases ajus“ vilksatas mõte, et äkki salastati 75-ks aastaks…
Ma ei imestaks, kui teatud aja pärast tulevad ka Eestisse ajupatoloogidest jaapanlased ja üritavad ära osta meie maailma kõige lastevaenulikuma valitsuse siit ilmast lahkunud ministrite ajusid.
Mine tea – kui praeguste lastevihkajatest näriliste surma ajaks otsustavad Eestis asju juba arvulises ülekaalus olevad moslemid ja budistid, siis võib-olla annavadki nad lahkunud uskmatute ajud uuringuteks.
Seda enam et tolleks ajaks võib Eestis valgete kristlaste peade äralõikamine muutuda juba seadustatud rutiiniks.
Ivan Makarov