Meeleavaldajal keelati edasi sõita, sest tema autol numbrituli ei põlenud

Kuigi politseinikud on meeleavaldustel teinud üldiselt koostööd ja püüdnud säilitada külma närvi, on neile teravateks olukordadeks antud ülemuste poolt kaasa väärakad käsulauad. Viimasest suuremast meeleavaldusest osa võtnud on rääkinud lugusid, mis tavaolukorras ei tuleks kõne allagi.
Näiteks trahvis mupo valesti parkimise eest autojuhte, kes olid jäänud „vabaduse konvoi“ autode vahele ummikusse, kuigi neil polnud selle spontaanse protestiaktsiooniga mingit pistmist.

Ka tahetakse väänata tapmiskatse süüdistus autojuhi kaela, kes olevat püüdnud meelega politseinikku alla ajada, ehkki pardakaameralt on näha hoopis midagi muud.
Teisal peeti kinni autojuht, kel numbrituli ei põlenud ning tal keelati edasi sõita, kuigi tavaolukorras võib sellega liikuda vähemalt garaaži või teenindusse. Sarnaseid näiteid on palju.
„Kui on mingid ühiskondlikult pinged ja probleemid, siis kõigil on õigus seaduslikult koguneda ja avaldada meelt. See ei ole probleem. Probleem on siis, kui need lähevad vägivaldseks,“ ütles siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits. Küsimus on, kus algab vägivald ja lõpeb provokatsioon.
Muide, tabava perekonnanimega Miilits oli pronksiöö ajal vastutav korrakaitse organiseerimise eest ning tal on olnud erimeelsuse PPA peadirektori Elmar Vaheriga.