Meie peavoolumeedia üritab millegipärast narkootikume normaliseerida, tootes üksteise järel positiivseid lugusid tuntud inimestest, kes on sõltuvuses või lihtsalt toredat abi saanud. Huvitav, mis on sellise lähenemise mõte?
Alles see oli, kui näitleja Märt Avandi tuli „Pealtnägijas“ lagedale tunnistusega, et ta on olnud kümme aastat kokaiinisõltuvuses ning selle mõju all ka lavadel esinenud. Karistamise asemel saatis teda ühiskonna heakskiitev mõmin.
Nüüd kirjutab Kroonika järgmisest kangelasest – homoaktivistist ja meelelahutusärimehest Peeter Rebasest, kes avaldas, et „leidis raskel ajal abi psühhedeelsetest seentest: esimest korda oli suur hirm“.
„Minu jaoks algas psühhedeelse maailma lugu 2011. aasta sügisel. Pärast seda, kui minu ema siit ilmast lahkus,“ avaldas filmirežissöörina tegev Peeter Rebane.