Keegi Eesti maksumaksjatest ei andnud viimastel Riigikogu valimistel poliitikutele mandaati maksude tõstmiseks ja nagu võimule pääsenuna kohe maksutõusudega alustanud Kaja Kallas tunnistas, hoidus ta teadlikult neist rääkimast – seega kuivõrd vajalik riigikaitsemaks ka poleks, sarnaneb selle kehtestamine maffia katusepakkumisega.
“Lõpuks baseerub maksude kogumine ja maksmine ühiskondlikul kokkuleppel, et makse ei tõsteta ilma rahvalt mandaati küsimata ja saamata ega ka mitte määral, mis ei austa eraomandi puutumatuse põhimõtet. Kui valitsus sellest kokkuleppest kinni ei pea ja teeb mis tahab, siis ei tarvitse sellest kinni pidada ka rahval,” selgitab Riigikogu saadik Varro Vooglaid.
“Julgeolekumaks on hea. Maksad ja tunned, et mitme nädala jooksul on kuidagi julgem olla. Pealegi on maks ju ajutine. Selle lõpu tähtaega pole küll määratud, aga julgustavalt kõlab ikkagi,” ironiseerib kolumnist Karl Olaf Rääk. Maffiafilmides makstakse sellist maksu selleks, et keegi teine sind röövima ei tuleks.
Oma olemuselt sarnanebki kehtestatav riigikaitsemaks maffia katusepakkumisega: teie maksate, meie tagame teile julgeoleku. Maksu kehtestamiseks rahvalt nõusolekut ei küsitud ja Riigikogus istuvad saadikud pole selle heakskiitmiseks mandaati saanud. Maksu kehtestas võimulolev Stenbocki maffiapere.
Katuse maksmisest ei saa samuti keegi keelduda. Seega valitseb Eestis organiseeritud kuritegevus, kes pressib rahvalt raha välja.
Uued Uudised